Merike Laur, kes ühes abikaasa Antsuga 1998. aastal Haapsalu vanalinna Saue tänavale maja ostis, teadis, et uhke ajaloolise majaga seisab ees pikaaegne renoveerimistöö. Just selles 1890. aastast pärinevas häärberis elas kunagine Haapsalu linnapea Hans Alver, kellenimelise preemia on Lauride pere maja taastamistöö eest pälvinud.
„See maja on nii väärikas. Minu kõige suurem hirm renoveerimise juures oli, et ma rikun ta ära. Seepärast me tegime kõike, et end harida,“ meenutab Merike Laur aega, mil koostati hoone renoveerimisprojekti. Laurid jagasid veendumust, et oma majasse tuleb suhtuda austuse ja lugupidamisega ning lähenesid taastamistöödele ettevaatlikult. „Renoveerimisprojektist on veel jäänud teha elutoa kamin. Visioon selgineb iga elatud päevaga.“
Lauri sõnul ei ole restaureerimine lihtne töö ka selles mõttes, et see ei olegi päris töö. „Kui sa midagi väga tahad, need asjad tulevad su juurde. Nii kummaline, et on olnud täpselt nii palju vahendeid, kui on momendil olnud vaja. See on protsess, see on eluviis, see ei ole ühekordne võtmine. Elu on majaga sisustatud.“
19. sajandi lõpus ehitatud majal on rohkelt silmapaistvaid elemente. Tänavapoolse fassaadi tähtteos on paraadlik rõdu, taastatud on ka hoovipealse veranda katuseaken. Interjööris esineb mõõdukalt dekoori, elutoa suursuguse vormi tagavad karniisid. Kõige selle juures toob Laur esile maja puitkonstruktsioonide kõrge kvaliteedi, rõhudes õige materjali olulisusele.
Hoonekehandi all asub majast endast veelgi vanem rajatis. Nimelt pääseb siseruumidest paekivikeldrisse, mille ehitus ulatub põhjasõjaaegsesse perioodi. Maa-aluse käigu kaunid võlvlaed annavad alust arvata, et see oli ka algselt mõeldud eluruumi osaks ja mitte sõjaaegseks varjumiseks.
Lauride maja oli ostes aastaid tühjana seisnud, ning nõukogudeaegne ehitustöö peitnud palju algsest arhitektuursest vormist. Majas oli tol ajal seitse korterit. Kõige rohkem kahju tekitas hoonele selle kehv katus, mis lasi vett läbi. Seetõttu olid ka fassaadi silmapaistvad pilastrid pehkinud.
Vankumatu järjepidevuse ja korrektse töö tulemusel on hoonest saanud imetlusväärne ja edasi elav vana maja. Perenaise sõnul on ka neid, kes oma renoveerimistöödel nende majast eeskuju võtavad.
Saue tänava maja ei ole ainus, mille ülalpidamisega pere tegeleb. Linna on ehitatud kolm külaliskorterit, kusjuures korterite rentimine Haapsalus ei ole pelgalt suvine nähtus. Naise sõnul on tänu talisupluskeskusele saanud Haapsalust ka talvituslinn.
Merike Laur reflekteerib, et Haapsalu linnapilt on teinud paarikümne aastaga läbi väga suure muutuse. Aastakümneid tagasi oli linn räämas, kinnisvara arendades mõeldi, kuidas saada kiiresti ja odavalt. Naise sõnul hinnatakse kõrgelt linna tänavavõrgustikku, seejuures on saanud üheks esinduslikumaks Karja tänav, mis on jalakäijasõbralik ja koondab mitmeid kohvikuid. Siiski märkab Laur murekohti, näiteks ei sobitu tema sõnul arhitektuuripilti musta laudisega majad, sest haapsalulik koloriit on pastelne. Lauride peret on 2008. aastal tunnustatud „Värvilise Haapsalu“ preemiaga.
Unistades ilusamast vanalinnast, kaasasutas Merike Laur 2005. aastal Vana Haapsalu Seltsi. Naine sõnab, et üheks ajendiks oli linnapildis ilmnev tendents panna vanadele majadele nii-öelda valed aknad. Laur peab originaalse hoonekehandi juurde kuuluvate puitraamide austamist oluliseks, see on ühtlasi nõue Vana Haapsalu Seltsi liikmetele. Merike Laur on valmis pühendama oma aega maja ilusatele akendele, nende pesemine võetakse ette iga aasta kevadel. „Kolm naist ja seitse tundi tööd. Aga seisus kohustab. Kui ma triigin kodus akna taga, siis näen, et inimesed pildistavad meie maja.“
Vana Haapsalu Selts teeb ka ametlikud asjaajamised hõlpsamaks. Lauri sõnul on juriidilise isikuna linnaga lihtsam suhelda. Senine koostöö on olnud hea, linn on tulnud seltsi algatustega kaasa, et hoogustada linnaruumilist arengut. Seltsi eestvedamisel on ellu kutsutud nii arhitektuuri- kui haljastusalaseid muutusi. Merike Laur ütleb, et linnavalitsusega suheldes keskendub selts suurele pildile Haapsalust ja välditakse väikeste muredega pöördumist, sest need ei kuulu pikaajalisse visiooni. „Haapsalu on tervik, mitte üksikud majad.“
