Käsitlus vanast ja uuest ning nende koos eksisteerimise alustest taandub tihti kas põlvkonna või koolkonna küsimuseks. Ründo Mülts, Järvamaa muuseumi teadusjuht, kes tunneb Paide linna ja Järvamaa piirkonna ajalugu sügavuti, leiab, et arhitektuuris ei tohi uus peita vana ja vana peljata uut.
Paide kohta öeldakse, et see on väike puust linn, sest tõepoolest, Paide vanalinna hoonestuse moodustavad enamikus puitmajad. Seetõttu jäävad eriliselt silma üksikud punastest tellistest hooned, mis pärinevad 20. sajandi algusest, mil oli valminud piirkondlik tellisetehas. Üks seesugune silmapaistev tellistest hoone asub Posti tänaval.
Hoone ajalugu arvestades näib lausa määratuna, et laias laastus sada aastat hiljem rajati just sellele kohale Paide riigigümnaasium. 1910. aastal valminud tütarlastegümnaasiumi hoone, mis oli algselt kavandatud küll poeglastele, oli esimene gümnaasiumiharidust pakkuv õppeasutus Paides. Kool tegutses hoones 1963. aastani, hiljem sai sellest pioneeridemaja ja raamatukogu.
Historitsistlikus stiilis kunagine tütarlastekool läbis põhjaliku renoveerimise, et selle pikalt tühjana seisnud ajaloolise hoone saaks haridusasutusena taastada. Nüüd pääseb vanast restaureeritud hooneosast piki klaasgaleriid ka moodsasse kõrvalhoonesse.
Vana hooneosa siseviimistlustööde käigus taastati ka Järvamaal sündinud ja 20. sajandi esimeses pooles tegutsenud kunstniku August Roosilehe loodud suursugune art deco stiilis seinamaaling. Kunstiteos on oma võimsas vormikeeles jäädvustus ühest andekast Stieglitzis õppinud eesti kunstnikust.
Seda, et Paide riigigümnaasiumis täiustavad vana ja uus teineteist, ajalooline ja kaasaegne ruum astuvad dialoogi, peab Ründo Mülts omamoodi imeks. Paide linna sügavuti tundev mees on rõõmus, et see dialoog on teostunud. Osa imest on ka see, et ajalooline hoone elas teise maailmasõja päevil üle pommitabamuse.
Sõjapurustused on iga linna ajaloos väga valus peatükk. Hävinud arhitektuurisaavutusi saab kultuur vaid mälestada. Üks silmapaistev ehitis, mis Paides teise maailmasõja päevil hävis, on keskaegse linnuse kompleksis paiknev võimas kaheksatahuline torn. Ründo Mültsi sõnul näitlikustab vallitorni lugu möödunud aja märkide olulisust ühe koha identiteedis. Nimelt ehitati 1993. aastal kogukonna tungival soovil vallitorn vana eeskujul üles, vaatamata sellele, et ehitise arhitektuurne vorm ei kuulu kaasaja kaanonisse.
Vallitorn terendab nüüd Paide riigigümnaasiumi avaralt välitrepilt, olles omamoodi indeksiks, et seal kusagil peab olema ka linnus. Ja tuletades meelde, et tegemist on tõepoolest vana linnaga, ühe Eesti vanimaga.
Paide gümnaasiumi juhi Margo Sootla sõnul ootasid nii õpilased kui koolitöötajad vanalinna koolimajja kolimist pikisilmi. „Kolm aastat elasime ootuses, millal Posti tänava punane maja koos juurdeehitisega valmib. Ootamine oli pisut pikem, kui algselt lootsime, pidime olema kannatlikud, kuid lõpuks oleme siin,“ ütleb koolijuht, lisades, et kuigi hooneosade arhitektuursed lahendused on erinevad, siis tehnilised võimalused õppida on võrdselt kõrgetasemelised.
Paide gümnaasiumi koolimaja kesksed ruumid kannavad ka nime. Kui vana osa vestibüüli tuntakse Lähte ehk alguspunktina, siis uue hooneosa avatud ruumi, kus ühtlasi pakutakse koolilõunat, teatakse Foorumina. Viimase osas avaldab koolijuht lootust, et ruumist kujunebki foorum, ideede vahetamise koht, ning lisab, et just sel kohal asus ka keskaegse Paide turuplats. Moodsa hooneosa valgusküllast auditooriumi, mille akendest avaneb vaade nii vallitornile kui Püha Risti kirikule, kutsutakse Tabula Rasaks.
Sootla sõnul on kooli valmimine lisanud linnale tervikuna väärtust. Vallimäe piirkond on kooli valmimisega muutunud atraktiivsemaks, seejuures on riigikooli territoorium kõigile avatud. „Oluline koht Paides on korda tehtud. See teeb tänulikuks ja rõõmsaks.“
Riigigümnaasiumi vana hoone ulatub ajas tagasi, olles ajas sees ja ehk ka ajast ees. Paide linna arengut kaardistava Ründo Mültsi sõnul on vanalinnas mitmeid hooneid, mis vajaksid renoveerimist. Seda enne, kui ülesehitamise asemel need lammutatakse. Säilib lootus, et ühe korda tehtud maja positiivne mõju kogukonnale on eeskuju, mis muudab midagi selle territooriumist kaugemalgi.
Arhitektuur: Salto arhitektuuribüroo
Sisearhitektuur: PINK
Vaata täpsemalt: https://salto.ee/projects/paide-state-high-school/
