Pärnu Supeluse tänava miljööväärtuslikku keskkonda iseloomustavad selle suvehäärberid, millest ühes elab Artur Maieri pere. Kui perekond kaheksa aastat tagasi Supeluse tänava majja korteri soetas, rääkis maja sajandivanune iga selle kasuks, sest unistati ajaloolise hõnguga kodust. Tollal aga ei tähendanud Artur Maierile see maja kaugeltki nii palju kui nüüd. „Minu jaoks oli aken lihtsalt aken, aga praegu ütlen, et ka need peavad sellele majale õiged saama.“
20. sajandi alguses valminud puithoone aadressil Supeluse 6 esindab hästi Pärnu kuurortala tüüparhitektuuri. Fassaadidekoor – korrustevahelisest karniisiosast kuni katuseakende juurest kolmnurkviiludena eenduvate kaunistusteni – on iseloomulik eriilmselisele, ent samas terviklikule Supeluse tänavale.
Selle stiihilise linna ühe kõige populaarsema tänava kollases majas ei asu ainult Maierite kodu. Samas majas, pere elupinna vastas on neil veel üks põhjalikult renoveeritud korter, mida renditakse külalistele välja. Avaras külaliskorteris on nii interjööris kui eksterjööriplaanis palju sellist, mis endas maja algupärast isikupära kannab. Näiteks tuli renoveerimistöö käigus lage lahti võttes ilmsiks vana maja laemaalingutes osa. Maier avaldab lootust, et ehk õnnestub vanu trafarettmaalinguid veelgi taastada. See külaliskorter on seotud veel ühe hoone autentse osaga, mis on hävinud ja praegu veel ilmsiks ei tule.
Maieriteni oli siit-sealt levinud kuuldus, et nende kodumaja osaks oli algselt ka torn. Lähemalt arhiivimaterjali uurides jõuti vana fotoni, mis kinnitas, et Supeluse 6 maja 1910. aasta paiku valminud hoonekehandisse kuulus silmapaistev nurgatorn. Leiti veel üks foto, sellel seisavad kaks inimest pommitabamuse saanud maja ees, millel torni enam ei ole. Maieril ja tema abikaasal on unistus taastada see eriline hooneosa, mis teise maailmasõja päevil hävis. „See torn oli siia mõeldud, see maja pidi niisugune olema. Torni taastamine on üks meie ühistest eesmärkidest.“
Mõned aastad tagasi soetati endale elamu krundil asuv kivist kõrvalhoone, mis oli algselt kasutusel laudana. Selle korrastamisele läheneb Maier rahulikult, sest täbaras seisus oleva vana abihoone päästmist ei põhjenda muu kui entusiasm. Küll aga on mehel vaimusilmas ettekujutus, milline võiks see hoone tulevikus olla.
Supeluse 6 elamu ajaloolise vormi juures on paljut, mida igatseda, aga Maieri sõnul on nad abikaasaga leppinud, et maja oma algses vormis taastada ei saa. Elamu originaalist kõrvale kalduvad nõukogudeaegsed juurdeehitised on tugevalt näha hoovipoolses osas. „Kui maja oli algselt nelja korteriga, siis nüüd on siin 11 korterit. Vahel on küll tunne, et tahaksin minna 80–90 aastat tagasi,“ mõtiskleb Maier, imetledes 20. sajandi alguse esteetikat.
Silmapaistvate villade poolest rikas Supeluse tänav on ühtlasi suvituslinna üks peamisi tõmbekeskuseid nii oma mereäärse asukoha kui külastajatele suunatud äritegevuse poolest. Suveajal on tänaval autoliikluski peatatud. Maier tunnistab, et suvi erineb Pärnus ülejäänud aastast mitmeti, rahvarohke aeg kallutab kõrvale muidu rahuliku elurütmi. Pideva melu sees võivad vanalinna miljöö ja kodumaja hingus iseseisvate väärtustena tuhmuda – epitsentris elades kulub jõudu ka selleks, et teha rahu inimeste hääleka vaimustusega suvisest Pärnust.
Teisalt on tore tõsiasi, et just suviti on maja esimesel korrusel avatud pärnakatele tuntud toidukoht, mida peab Maieri vend. Enne veel, kui vend oma äriga majja kolis, pidas ta toidukäru selle sama hoone ees – siis veel teadmata, et aastate pärast on nii tema äri kui venna elu sama majaga lahutamatult seotud. Kusjuures venna varasemat tegutsemist hoone juures peab Artur Maier oluliseks otsuse juures, et pere just sinna kolis.
Ühe asukohapõhise väljakutsena toob Maier veel esile hoone madala sokli, mis nõuab korralikku vee juhtimise süsteemi. Vee juhtimine on aga lahendatav probleem, vastupidiselt sensatsioonilise suve spetsiifilistele väljakutsetele, mis inimesterohke Pärnuga kaasas käivad.
Pärnakana täheldab Maier arenguid linnaruumis vahetul moel. Ta nendib, et vanalinnas leidub hädasti renoveerimistöid nõudvaid maju, kuid pidades silmas aastate jooksul toimunud arengut, paistab ere lootus, et järgemööda nende juurde ka jõutakse.
