Rakvere Kolmainu kiriku kõrval asuva vana pastoraadihoone üks osa on läbinud põhjaliku remondi ja saanud kaasaegse sisustuse. Nüüd on see hubaseks ühiseks koduks kümnele intellektipuudega inimestele. 2020. aastal valminud töö- ja kogukonnakeskus on sündinud projektist, mis hõlmab riigipoolse rahastuse kõrval ka koguduse omafinantseeringut.
Endise pastoraadihoone ehitusaeg jääb 20. sajandi algusesse, mil eelmine pastoraat oli just lammutatud. Teise maailmasõja päevil lakkas maja täitmast oma esialgset funktsiooni, ning ruumid, kus tegutses pastor ja asus leerituba, rekonstrueeriti 1960. aastal internaatkooliks. Kogudusele tagastatud pastoraadimaja renoveerimistöödega alustati 2013. aastal.
Kogukonnakeskus, mis nüüd majas tegutseb, ei ole päris tavapärane nii oma asukoha kui väärtusruumi osas. Esiteks asub tugikeskus Rakvere vanalinna ühel kõige esinduslikumal tänaval, teisalt on elanikud vahetu osa kristlikust vaimsest ruumist.
Tugikeskus kasvas välja kristlikust liikumisest „Usk ja valgus“, mis koondab vaimupuudega inimesi ja nende lähedasi, et veeta ühiselt aega ja võtta ette erilaadi tegevusi. Kui avanes võimalus saada sotsiaalministeeriumi kaudu toetust tugikeskuse loomiseks, oli kiriku juurde juba tekkinud kogukond, kes täpselt sellist teenust vajas. „Kristlik kogukond ei ole iseenda jaoks, vaid otsib väljastpoolt neid, keda aidata ja kaasata,“ ütleb Kolmainu kiriku õpetaja Tauno Toompuu, kes töötab koguduses juba 2007. aastast.
Toompuu nendib, et seniajani kohtab ühiskonnas eelhoiakut intellektipuudega inimeste suhtes. Tugikodud asuvad tihtilugu piirkonna keskusest väljaspool. Seda enam on tähelepanuväärne, kui ilmneb vastupidine tendents. Kui on võimalus kohtuda intellektipuudega inimestega, on võimalus eelarvamusi ka ümber kujundada.
Rakvere kiriku pastoraadimajas paiknev tugikodu on kahtlemata keskuses. Hoone asub äsja rekonstrueeritud Pikal tänaval, mis on kaasaegne ja jalakäijasõbralik ruum vanalinnas. Tauno Toompuu, kelle kodugi asub seal samas, leiab, et Rakvere vanalinn on varasemast elavam suuresti tänu ümberehitatud Pikale tänavale. Rekonstrueerimine võeti ette missiooniprojekti „Hea avalik ruum“ raames. Kaasaegse ilme saanud tänavale on tärganud uusi ärisid, Toompuu sõnul liigub nii tänaval kui kiriku juures üha tihemini välisturiste. See muutus jääb ajaloole truuks, nimelt sai Pikast tänavast 19. sajandil Rakvere esinduslikem tänav, mis koondas kauplusi, ärisid ja hiljem ka kino. Rakvere vanalinn on saanud uueks, säilitades oma ajaloolise näo.
Tugikeskuse kõrval asuv Kolmainu kirik (ka Mihkli kirik) on arhitektuurilooliselt üks piirkonna silmapaistvamaid ehitisi. Kirikutornist avaneb vaade võimsa keskaegse linnuse varemetele. Kiriku ja selle kõrvalhoonete ümber laiub suur park, mis on haljastuse seisukohast üks linna atraktiivsemaid kohti vaba aja veetmiseks. Pargiga külgneb moodne spaa, kus tugikeskuse elanikud käivad tihti ujumas. Kaugel ei ole ka Rakvere teater.
Tauno Toompuu sõnab, et Pika tänava ümbrus ja kirikut ümbritsev park oma miljööväärtuslikkuses moodustavad ideaalse elukeskkonna. Kirikuõpetajal on hea meel, et tugikeskus on selle mitmekülgse ruumi osaks.
Tugikeskuse elanike ruumi moodustab ka väärtusruum. Majaelanikud teenivad kristlikku õpetust, käies jutlustel, pidades palveid ja aidates kogudust heakorraalastes töödes. Intellektipuudega inimeste töösse kaasamine on üks võimalus murda stigmasid, mis käsitlevad kõnealust osa ühiskonnast passiivsena. Kuigi majas on elanike päevaseks juhendamiseks sotsiaaltöötaja, siis õhtusel ajal veedetakse aega isekeskis, tehakse süüa ja puhatakse – nii, nagu kodus ikka.
Muutused ümbritsevas ruumis teevad inimese teadlikumaks oma keskkonnast. See ruum, milles elame, kujundab meie väärtusi. Rakvere kogukonnakeskus kannab endas mitmeid. Ühelt poolt aitab tugikeskus just selles asukohas murda ühiskondlikke väärarusaamu sotsiaalsest äärealast – erivajadustega inimeste keskus võib asuda ka linna südames, selle vanalinnas. Teisalt annab pastoraadihoone korda tegemine sellele uue elu. Maja kestab ajaloolises ja kaasaegses pildis edasi. Selliselt esindab Rakvere hästi neid positiivseid tendentse, mille osad kollektiivselt oleme.
