Kava

Eesti teede vanema ajaloo uurija ja Eesti Jalgrattamuuseumi looja ning eestvedaja Valdo Praust oma mudeli Paide tekkest ja vanemast ajaloost ning selle seosest Eesti ajaloolise teedevõrguga. Loengule järgneb jalutuskäik linnas.
Üritus toimub Eesti Jalgrattamuuseumi, Väätsa Ajaloohuviliste Seltsi ja Ajakeskuse Wittenstein koostöös. Osavõtt tasuta!

Muinsuskaitsepäevade ajal on avatud residentide Jüri ja Saara Mildebergi näitus Kreenholmi piirkonnast. Näitus on tõestisündinud lugudel põhinev Kreenholmi kaart, mis tutvustab vaatajale tekstide, joonistuste ja fotode kaudu lumme uppunud Narvat ja Kunstiresidentuuri kui talvist tuiksoont.

Hoone kõrval pargis on üles pandud fotonäitus Fotonäitus maja ajaloost “Carr – Amalie – NART” – pargipuude vahele on tõmmatud nööride peale ajaloolised fotod, mis illustreerivad maja erinevaid funktsioone ja ajaetappe. Kreenholmi direktorile ehitatud villas on olnud ka sõjaväestaap, manufaktuuri kultuurimaja, lasteklubi, kohalik raamatukogu ning viimase 8 aastat on seal Narva kunstiresidentuur.

Kreenholmi tekstiilivabriku ajalugu on kui ideaalne õppematerjal 19. ja 20. sajandi üleilmse tekstiilitööstuse tundmaõppimiseks: peadpööritavad majanduskasvud ja järsud -langused, Eesti jaoks enneolematult suur tootmismaht ja saatuslikud koostöölepingud, terve linnaku ehitamine ümber vabrikuhoonete ja saatuse tahtel siia sattunud tööliste uskumatud lood.

Kõigest sellest räägime meie uuel ekskursioonil, mis toimub Joala vabrikus – punastest tellistest hoones, mille tornist avanevad hingematvad vaated. Suletud ühena viimastest kogu Kreenholmi kompleksis, on ettevõtte atmosfäär Joala vabriku ruumides säilinud parimal võimalikul viisil: seintesse on talletatud ketrusmasinate müra, trepiastmed aga mäletavad tänini sadu jalapaare, mis üles-alla jooksid…

Kuivõrd hoone on mitu aastat tühjana seisnud, puudub seal elekter ning leidub mitmeid ohtlikke kohti. Sellest tulenevalt on osalejate arv piiratud. Ekskursioon on sobilik alates 16. eluaastast, osalejatel tuleb läbida ohutusinstruktaaž ning ekskursiooni kestel on kohustuslik kanda kaitsekiivreid.

• Venekeelne ekskursiooni algus kell 11:00

Muinsuskaitsepäevade osalejatele kehtib sooduskood MUINSUS.

Ekskursioonile ei lubata alla 16-aastaseid isikuid ega alkoholijoobes inimesi.
Maksimaalne osalejate arv grupis on 10 inimest.

Külalistel, kellel on hirm suletud ruumide ja kõrguse ees, samuti kellel on alleergia tolmu ja niiskuse vastu, palume ekskursioonist loobuda.

Kohalik koduloolane Ilja Davõdov räägib Raekoja platsi ajaloost ja jagab hiljutiste arheoloogiliste väljakaevamiste käigus tehtud tähelepanekuid.

Üritus on tasuta ja toimub vene keeles.

12:00 Jalutuskäik Kreenholmi direktori villa naabruses ja sees (eesti keeles)
14:00 Jalutuskäik Kreenholmi direktori villa naabruses ja sees (vene keeles)

Narva kunstiresidentuur kutsub teid lühikesele jalutuskäigule Kreenholmi direktori villa naabruskonda. Ringkäigul tutvume hoonete ja nende elanike hämmastava ajalooga. Saame teada, kes need hooned ehitas ja miks ehitusel punast tellist kasutati. Samuti külastame direktori villat (Joala 18) kui ka Kreenholmi juhtkonna hoonet (Joala 20) seest poolt.

15:30 Tee direktori juures koos Narva linna muinsuskaitsespetsialisti Madis Tuuderiga (vene keeles)

Pärast jalutuskäiku naabruskonnas kutsub NART kohtumisele Madis Tuuderiga, kus aruame ja pajatame mõtteid Kreenholmist. Muidugi rüüpame sinna kõrvale tassikest teed autentsest samovarist.

Narva muuseumi arheoloogiakogu hoidja Jaroslavna Nazarova räägib Narva Linnuse Läänehoovis aastatel 2016–2022 läbi viidud ehitus- ja uurimustöödest.

Ekskursioon toimub eesti ja vene keeles.

Kreenholmi manufaktuurile pole võrdset – sellele Narva vahutavate koskede vahel mürisenud rohkem kui kümne tuhande töölisega mammutettevõttele ei leidunud sarnast ei Venemaal ega Euroopas.

Kuigi masinad enam Kreenholmis ei tööta, töölised tsehhides ei askelda ja Narva kosedki on lahti vaid paar korda aastas, paneb Kreenholmi industriaalarhitektuur endiselt vaimustuma, meenutades oma hiiglasliku tööstuspargiga möödunud hiilgeaegu.

Ekskursioon kestab ligikaudu 1.5 tundi. Selle aja sees liigutakse Kreenholmi suletud territooriumil ja käiakse vanas tehasehoones, kus külastajatel on võimalik näha suurt kudumissaali, et tajuda paremini toimunud töö mastaapsust.

Marsruudi kogupikkuseks on umbes 2.5 km. Kuna tegemist on tööstuskompleksiga ja ekskursioon toimub peamiselt välitingimustes, siis palume riietuda vastavalt ilmale.

Ekskursiooni keel: eesti keel, vene keel, inglise keel.

Muinsuskaitsepäevade osalejatele kehtib sooduskood MUINSUS.

Otse linna südames asub Eesti suurima Jaak Joala portreega kaunistatud hiigelsuur hoone. Tänapäeval elatakse selle seinte vahel rahulikku elu ning majas tegutsevad edukalt erinevad kohaliku, regionaalse ja rahvusvahelise tähtsusega asutused. Kas te suudate ette kujutada, et vaid 70 aastat tagasi olid nii hoone aadress, nimi kui ka otstarve rangelt salastatud ning see puudus paljudelt linna- ja piirkonna kaartidelt?!

Paljude jaoks kujutas Baltijetsi nime all tuntud tehas pikki aastaid kohta, kus töötasid kõige andekamad insenerid, kes arendasid välja nii esimesed kooliarvutid Juku kui ka aatomitööstuse seadmed, millele pole maailmas tänapäevani analooge. 1990. aastatel elas tehas sarnaselt teistele sarnase profiiliga ettevõtetele läbi radikaalsed muutused ning administratiivhoone jäi tühjaks. Lähiaastatel saab hoone endale moodsa kuue, kuid täna on meil ainulaadne võimalus selle seinte vahel viibida ning tunnetada ühtaegu nii mineviku hõngu kui tänapäevaste muutuste tuuli.

Kuivõrd hoone on mitu aastat tühjana seisnud, leidub seal mitmeid ohtlikke kohti. Sellest tulenevalt on osalejate arv piiratud. Ekskursioon on sobilik alates 16. eluaastast, osalejatel tuleb läbida ohutusinstruktaaž ning ekskursiooni kestel on kohustuslik kanda kaitsekiivreid.

• Eestikeelse ekskursiooni algus kell 15:00

Muinsuskaitsepäevade osalejatele kehtib sooduskood MUINSUS.

Näitus “Ajareis nõukogude argipäeva” on humoorikas pilguheit ajaperioodi, mille üle täna saame vabalt muiata. Need, kes mäletavad, võivad meenutada taas toonast absurdsust ja saavad rääkida sellest lastelegi.
Näitusel leidub muuhulgas ka kõnekaid esemeid meie maja ajaloost. Kolhooside ehituskontor ehk lühendatult KEK oli kolhooside vahenditega asutatud kooperatiivne ehitusorganisatsioon. 1980ndatel ehitasid paljud KEK-id üle Eesti omale uusi hooneid.
Saare KEKi hoone, mis valmis 1982. aastal, on nõukogudeaja üks silmapaistvamaid konstruktivismi arhitektuurisuuna esindajaid terves Euroopas. Hoone arhitekt on Marika Lõoke ning maja on muinsuskaitse väärtobjekt ja ehitismälestis.
Peale mitmekümneaastast tühjalt seismist on maja taas avatud ning läbi kolme korruse avatud fuajeega hoones on võimalik nautida hästisäilinud arhitektuurilisi elemente.
Tänaseks on veel mõned aastad tagasi lammutamisele määratud hoone läbinud suurema renoveerimise, kuid töid jagub veel aastateks.
Imposantne SAARE KEK tähendab täna hoopiski Kena Elu Keskust. Teisel korrusel on avatud meeleolukas püsinäitus “Pilguheit nõukogude argipäeva”.
Muinsuskaitsepäevade raames pakume majas ja näitusel ekskursiooni giidiga.

Näitus “Ajareis nõukogude argipäeva” on humoorikas pilguheit ajaperioodi, mille üle täna saame vabalt muiata. Need, kes mäletavad, võivad meenutada taas toonast absurdsust ja saavad rääkida sellest lastelegi.
Näitusel leidub muuhulgas ka kõnekaid esemeid meie maja ajaloost. Kolhooside ehituskontor ehk lühendatult KEK oli kolhooside vahenditega asutatud kooperatiivne ehitusorganisatsioon. 1980ndatel ehitasid paljud KEK-id üle Eesti omale uusi hooneid.
Saare KEKi hoone, mis valmis 1982. aastal, on nõukogudeaja üks silmapaistvamaid konstruktivismi arhitektuurisuuna esindajaid terves Euroopas. Hoone arhitekt on Marika Lõoke ning maja on muinsuskaitse väärtobjekt ja ehitismälestis.
Peale mitmekümneaastast tühjalt seismist on maja taas avatud ning läbi kolme korruse avatud fuajeega hoones on võimalik nautida hästisäilinud arhitektuurilisi elemente.
Tänaseks on veel mõned aastad tagasi lammutamisele määratud hoone läbinud suurema renoveerimise, kuid töid jagub veel aastateks.
Imposantne SAARE KEK tähendab täna hoopiski Kena Elu Keskust. Teisel korrusel on avatud meeleolukas püsinäitus “Pilguheit nõukogude argipäeva”.
Muinsuskaitsepäevade raames pakume majas ja näitusel ekskursiooni giidiga.

Septembrikuu vältel on nii fotospetsialistid, hobipiltnikud kui ka teised terava silmaga linnaruumihuvilised oodatud osalema Eesti linnade muinsuskaitsealasid tutvustaval fotokonkursil ja -näitusel. Pilte saab saata septembri lõpuni – parimate kuvade autorite vahel läheb jaotamisele 1500 eurot.
Fotokonkursi „Elav vana linn“ korraldamisega soovivad korraldajad kutsuda inimesi üles märkama ja jäädvustama elu vanas linnas. Osalejaid innustatakse teadvustama ja jäädvustuste kaudu tutvustama nende inimeste, asutuste, kogukondade, omavalitsuste jt panust, kes töötavad selle nimel, et vanalinnad toimiksid elanikkonna koonduspunktina ja toimiksid jätkusuutlikult ka olukorras, kus kogunemiskohad kipuvad liikuma teistesse rajoonidesse.
Konkurss toimub Vikipeedia-platvormil kogu septembrikuu jooksul. Loe lähemalt lisainfolingilt.

Põltsamaa linnus 750 ja muinsuskaitsepäevade raames toimuvad põnevad loengud. Loengupidajaks ja jutustajaks on ahjude uurija/restauraator Artur Ümar. Saame teada ahjude kujunemisloost, millised ahjud olid Uue-Põltsamaa mõisas ja Põltsamaa lossis.

-tutvume välinäitusega “Põltsamaa Linnus 750”
-külastame uhket rokokoosaali
-saame teada Põltsamaa lossi tähtsusest ja rollist linna ajaloos läbi aegade

Olete kõik oodatud!

Laupäeval, 17. septembril toimub Valgas Klassmanni majas (Kesk 19) ja hoovis muinsuskaitsepäev.
10-16 Muinsuskaitsepäevad Elav Vana Linn raames kutsume kõiki vanade puumajade huvilisi osalema praktilises töötoas Vana maja puitdetailid. Töötuba juhendab Rainer Eidemiller Paide Säästva Renoveerimise Infokeskusest. Töötuba on osalejatele tasuta, vajalik on eelnev registreerumine.
Osalejatele pakume lõunasööki Puusepa Pizza terrassil.

Laupäeval, 17. septembril toimub Valgas Klassmanni majas (Kesk 19) ja hoovis muinsuskaitsepäev.
Päeval toimuvale töötoale järgneb vestlusõhtu.
kell 17-19 Kutsume kõiki huvilisi osalema vestlusringis Linnasüda läbi ajaloo. Valga linnasüdame kujunemisest ja seda ümbritsevate hoonete ajaloost räägib Kalev Härk.
Toimumiskoht Kesk 19 hoovis, Puusepa Pizza terrassil.
Vestlusõhtu on osalejatele tasuta.

Seenenäituse on Eesti Loodusmuuseumi igasügisene tippsündmus, mil muuseumihoovist saab näitusesaal, kuhu välja pandud eeskujulik valik metsas leiduvatest seeneliikidest. Käesoleval aastal tähistab seenenäitus oma 60. sünnipäeva.

Näitus on avatud 8. septembrist.

Kutsume kõiki arhitektuurihuvilisi Tallinna Tehnikaülikooli kampusega tutvuma!
Tallinna Tehnikaülikooli Mustamäe kampuse nurgakivi asetamisest möödus käesoleva aasta maikuus 60 aastat. Selle olulise sündmuse tähistamiseks koostas arhitektuuriajaloolane, Epi Tohvri koostöös Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi ja raamatukoguga näituse „Kampus 60 – Tallinna Tehnikaülikool Mustamäe luidetel“. Näitus kajastab Mustamäe linnaosa linnaosa tekkelugu, mis sai alguse tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi rajamisest liivaluidetele. Näitusel tutvustatakse Tallinna Tehnikaülikooli väljaehitamise plaane ja kavasid, millest osa on teostunud, kuid osa jäänud paberarhitektuuriks. Ekskursiooni käigus tutvutakse Tallinna Tehnikaülikooli peahoone ja selle arhitektuurselt väärtuslikemate ruumidega – aula, söökla, vana raamatukogu ja auditooriumidega.
Ekskursiooni viib läbi näituse kuraator, Epi Tohvri.

Kogunemine Tallinna Tehnikaülikooli peamaja fuajees, Ehitajate tee 5, Tallinn. Palume kohal olla 10 minutit enne ekskursiooni algust.

Käesoleval aastal tähistame 60 aasta möödumist Tallinna Tehnikaülikooli jõudmisest Mustamäe luidetele. Tolleaegse TPI ehk Tallinna Polütehnilise Instituudi aula oli Eesti rokkmuusikute seas populaarsemaid esinemiskohti. 1970ndatel aastatel toimunud aulakontsertidelt sai alguse hilisemate legendaarsete bändide tähelend. Siin esines ka neid bände, kelle loometöö jäi poliitilise surve tõttu lühikeseks. Alles peale Tallinna Linnahalli valmimist Moskva Olümpiamängude ajaks, hakkas suurte aulakontsertide traditsioon TPI-s hääbuma.

Muinsuskaitsepäevade raames viime külastaja tagasi Eesti rokkmuusika algusaastaisse ja tuletame meelde millist rolli on selles mänginud TPI aula.

Eesti rokkmuusikat ja TPI aulat siduva ajarännaku keskmes on fotograaf, Tõnu Talivee looming. Tegemist on kirgliku muusikasõbra ja fotograafiga, kes on jäädvustanud paljusid legendaarseid Eesti muusikuid ja bände.

15. septembril ootame Sind Tõnu Talivee fotonäituse „Rock.ee“ pidulikule tähistamisele ja vastvalminud rockumentaalfilmi „50 aasta hiljem: taaskohtumine Keldrilise Heliga“ maailmaesilinastusele. Film tutvustab legendaarse 1970ndate TPI tudengite bändi „Keldriline Heli“ aka Väntorel loomingut ja keerukat käekäiku.

Programm

Kell 15:15 Tõnu Talivee fotonäituse „Rock.ee“ pidulik tähistamine

Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Klaasgalerii / Akadeemia tee 1

Kell 16:00 Rockumentaalfilmi maailmaesilinastus „50 aastat hiljem: taaskohtumine Keldrilise Heliga“

Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimaja / Ehitajate tee 5

Kell 18:00 Suupisted ja sumin

Õhtujuht: Kauaaegne Tallinna Tehnikaülikooli kultuurielu korraldaja, ülikooli auliige Olavi Pihlamägi

Avalikud lahkamised kujunesid eriti menukaks keskaegses Euroopas, kus arstid, tudengid ja paremal elujärjel kodanikud kogunesid amfiteatrikujulisse ringauditooriumi ning jälgisid ehtsat lahkamisprotsessi või operatsiooni. Sellest ka nimetus anatoomiateater – Theatrum Anatomicum.

Anatoomiateatri esimeses pooles tutvume anatoomia ajalooga. Vaatame, millised nägid välja vanad joonised, kuidas õpetlased inimkeha ja selle toimimist kujutasid ning sellest aru said. Teises pooles viime läbi “avaliku lahkamise”, võttes abiks silikoonist õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime inimkeha siseehitust ja siseorganite tööd. Saame teada, kus organid paiknevad, millised välja näevad ja milleks neid vaja on.

Sündmus toimub kõigil neljal festivalipäeval järgmistel kellaaegadel:

15.09 kell 17.00;
16.09 kell 17.00;
17.09 kell 15.00 – VÄLJA MÜÜDUD!
18.09 kell 15.00 – VÄLJA MÜÜDUD!

Lahkamine kestab umbes tund aega.

2022. aasta muinsuskaitsepäevade raames, mille teemaks on “Elav vana linn”, kutsub Tallinna Perekonnaseisuamet tutvuma ameti kasutuses oleva ajaloolise hoonega, Lutheri juugendvillaga aadressil Pärnu mnt 67.
Kuulsa baltisaksa mööblitöösturi juugendvilla on tänapäeval elavas kasutuses, siin registreeritakse uute ilmakodanike sünde, kinnitatakse abielude sõlmimist ja lahutamist, tegeletakse erinevate perekonnaandmetega jms.
Meie pealinna ühe märgilisema juugendehitise projekteerisid 1910. aastal Peterburi arhitektid puidutööstur Martin Lutheri tellimusel. Mööblitöösturi suvevillana mõeldud hoone leidis hiljem, kui perekond Luther sõjasündmuste eel Saksamaale kolis, eri eesmärkidel kasutust. Sõjajärgsel ajal ehitati hoonesse korterid ning 1956. aastast tegutses seal lastepolikliinik.
Tallinna Perekonnaseisuamet on tegutsenud hoones aga juba rohkem kui veerandsada aastat ning see on ühtlasi vähestest tänaseni säilinud piirkonna omaaegse miljöö saarekestest, mis peitub Pärnu maanteega piirneval ajaloolisel haljastul.
Kauni juugendvilla omaaegse Lutheri vaimu ja õhustikuga on võimalik tutvuda neljapäeval, 15. septembril kell 17:30.
Ekskursiooni viib läbi PSA peaspetsialist Kalmar Ulm, perekonnatoimingutest räägib vanemspetsialist Aleksandr Golubev.

Ekskursioonil saavad huvilised ülevaate perioodist, millal Keskraamatukogu majas tegutses aristokraatlik Vene Seltskondlik kogu (1895-1918) ja sajandivahetusel toimunud renoveerimisest, mille käigus taastati muuhulgas hoone välisilme. Räägime ka raamatukogu lähiajaloost, raamatukogule keerulisest Nõukogude ajast ning sulgemistest sõja ja pandeemia tõttu.

Eelregistreerimine ja lisainfo e-posti aadressil muusika@tln.lib.ee või telefonil 683 0912. Ekskursiooni juhib pikaaegne raamatukoguhoidja Aimur-Jaan Keskel.
Ekskursioon kestab umbes ühe tunni. Kogunemine keskraamatukogu I korruse fuajees.

Kummitusmatk vanalinnas viib kahe tunni jooksul vanalinna põnevamatesse paikadesse, millest kummituslugusid pajatatakse. Räägime juhtumitest nii Toompeal kui all-linnas. Põnev on teada, et sagedasti on kummitustega olnud seotud Taani kuninga aed, kus oma lugu on lausa igal tornil. Just seal leidis 1627. aastal aset esimene kirjalikult registreeritud kummitusjuhtum Tallinnas!

Matka algus Lühikese Jala värava torni juures, munk Justinuse kuju kõrval, Taani kuninga aias.

KOHAD ON TÄIS!

Millise muuseumi kavatseme Naissaarel avada?
Uutmoodi muuseum Nargen Nord tutvustab eelkõige Esimese maailmasõja eel Eestisse rajatud merekindluse ajalugu. Samuti käsitleb see muu militaarpärandi ja Naissaare käekäiku. Koos saare kogukonnaga valminud arendus näeb ette saarel raudteeliikluse ning kaitsepatarei ja komandantuuri hoonete taastamist. Selleks kasutame võimalikult palju tulevikulahendusi.
Patarei 10A kujuneb kahekorruseliseks ekspositsiooniks, komandantuurist võib saada külastuskeskus ning raudtee ühendab taas Naissaare lõuna ja põhja osad. Rekonstrueerimistöid on kavas alustada aastal 2024, et avada uutmoodi muuseumi uksed 2026. aasta suveks. 17.09 on teil võimalus tutvuda objektide hetke olukorraga ja saada teada mida põnevat on kavas.

Ekskursiooni päevakava on järgmine:
10:00 Väljub Mohhiito Lennusadama sadamast. Pileti info saadetakse registreerumisel.
11:00 Saabumine Naissaarele
11:15-11:45 Sõit Patarei 10A suunas
12:00-13:00 Ekskursioon Patarei 10A-s
13:00-13:45 Väike lõuna(pakume suppi)
14:00-14:45 Alustame sõitu sadama suunas, koos vahepeatustega erinevate Nargen Nord objektide juures.
15:30 väljub laev Mohhiito
16:30 Saabumine Lennusadamasse
Vaata lisa: www.nargennord.ee

Riietu ilmale vastavalt.

Eesti Arhitektuurikeskuse ekskursiooniprogramm annab taas võimaluse muinsuskaitsepäevade raames külastada tavalisest soodsamalt üht väga põneva ajalooga arhitektuuripärlit, avades Kalaranna fordi rasked uksed ja keerulised koridorid. Ekskursioon viib külastajaid sellistesse kohtadesse, mis ei ole avalikkusele kunagi ligipääsetavad olnud.

Kalaranna forti on tuntud erinevate nimede all ning kandnud läbi ajaloo ka erinevaid funktsioone.

1820. aastal keiser Aleksander I kinnitatud kaitsekava kohaselt alustati
juba järgmise keisri Nikolai I ajal Tallinna ümber kindlustusvööndi rajamist ning 1830. aastal algas ka Kalaranna fordi ehitus. Valminud fort oli muljetavaldav, merepoolsete müüride paksuseks on ligikaudu 2 meetrit ning kaitserajatise merepoolsel kolmel korrusel oli kokku 72 suuremat ja 18 väiksemat lahingkambrit. Kindluse põhiosa moodustab kahe tiivaga teravnurkne hoone maa pool ja kaarjas, südakindlustiseks mõeldud hoone mere pool.

19. sajandi keskpaigaks kaotas Kalaranna fort oma sõjalise tähtsuse ning hoonetekompleks kohandati ümber kasarmuks, kus paiknes periooditi üle mitme tuhande sõduri.

Peale Vabadussõda oli Tallinnas suur vanglakohtade defitsiit ning kuna toonane Kohtuministeerium hindas, et sõjaväe poolt on hoonetekompleks alakasutatud, rajati endisesse forti ja kasarmusse vangla. Keskvangla nime kandnud kinnipidamisasutus sai rahvasuus kiiresti Patarei vangla hüüdnime. Vanglaperioodiga on seotud ka hoone värvikaim ja värskeim ajalugu ning kõige kurioossemad lood, mida tuuri giidid osalejatega jagavad.

Eesti Arhitektuurikeskuse ekskursiooniprogramm võimaldab Merekindlusesse teha sissevaate sel põneval hetkel kui kindluskompleks on läbi tegemas oma muutumist ning saada viimasel hetkel osa ka paljust sellest, mida juba lähitulevikus ei ole enam võimalik sellisel kujul kogeda.

Ekskursioon Patarei Merekindluses kestab kokku 90 minutit ja toimub eesti keeles.

Muinsuskaitsepäevade soodustuse saamiseks ekskursioonil sisesta pääsme lunastamisel tuurile piletimüügisüsteemis kood – Muinsuskaitse2022. 

Milline oli Tallinn aastal 1409 ja mis on sellest meile tänini säilinud? Mida kasutati akende katmiseks, kui klaasi veel ei olnud? Kus elas Tallinna esimene apteeker ja kellelt enne teda rohtusid soetati? Ekskursioonil tutvustatakse linna läbi apteeker Melchiori silmade. Selle juures selgitatakse ajalooteemalise filmi tegemise nüansse. Kas 15. sajandi Tallinna saab üldse tõelisena kujutada? Mida oleks saanud veel juurde lisada või hoopis filmist välja jätta?

Ekskursioon algab Kiek in de Köki suurtükitorni juures. Sealt liigutakse läbi ordurüütlitele kuuluva Toompea hansakaupmeeste valitsetavasse all-linna. Teel külastatakse 600-aastast Raeapteeki, mekitakse apteeginapsu ja Panis Martiust. Retk lõpeb Tallinna Linnamuuseumis, kus tutvustatakse kogudes säilitatavaid 15. sajandi teemakohaseid leide. Retke viib läbi Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakoguhoidja Küllike Tint.

Jüri Kaarma (1950-2011) nimi ei pruugi olla tuttav kõigile, küll on aga seda tema tööd. Raamatugraafik Kaarma kujundatud on näiteks “Loomingu raamatukogu” sari ja ajakiri “Vikerkaar”, Eesti entsüklopeedia, luulekogud “Ma olin Jüri Üdi” ning “Jüri Üdi ja Juhan Viiding. Kogutud luuletused”. Tema loodud raamatu- ja sarjakujundusi leidub raamatupoodide, antikvariaatide ja ka restoranide sisekujunduslikel raamaturiiulitel tänapäevalgi.

Kuraatorituur äsja avatud näitusel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis tutvustab Kaarma loomingut ja graafilise disaini tehnoloogilist ajalugu. Veel mõnikümmend aastat tagasi võis lihtsaimgi kujundusvõte tähendada mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi lõikamis-kleepimistöid, kõnesid ja kirju kirjastusse ja trükikotta, 300-kraadist sulametalli, arvukaid proovitõmmiseid ja metsikut materjalikulu.

Ent väljakutseid ei seadnud ainult tehnoloogia, nõukogude ajal oli disaineri tööle seatud hulk piiranguid – näitus räägib mitmest väga nutikast lahendusest, millega disainerid neid ületasid. Ajal, mil paljud meie digivaimustuses küpsenud põlvkonnast otsivad kobamisi alternatiive automatiseeritud vahenditele ja standarditele, mõjub see nagu sõõm värsket õhku.

Каким был Таллинн в 1409 году и что сохранилось с тех пор?
Чем закрывали окна, когда еще не было стекол? Где жил первый таллиннский аптекарь и у кого до него покупали лекарства?
Экскурсия знакомит с городом глазами аптекаря Мельхиора и объясняет нюансы создания фильма об истории. Можно ли вообще изобразить Таллинн XV века?
Экскурсия начнется у артиллерийской башни Кик ин де Кёк. Оттуда через Тоомпеа, принадлежавший рыцарям Ордена, переместимся в нижний город, которым правили ганзейские купцы. По пути мы посетим 600-летнюю Ратушную аптеку, попробуем аптечную настойку и Panis Martius. Прогулка закончится в Таллиннском музее городской жизни, где представлены сохранившиеся в коллекциях находки 15 века, относящиеся к теме фильма.
Надевайте удобную обувь, подходящую одежду и отправляйтесь на поиски приключений!

Продолжительность экскурсии — 2 часа.

Selle aasta muinsuskaitsepäevade raames ootab spordimuuseum kõiki huvilisi avastama näitust “Tartu põleb”. Näitus on peidus linnamüüride keskel ja muinsuskaitsepäevade ajal on see kõigile tasuta.

Müüri keskel uudistades saadab külastajat mõnus helitaust ja infotahvlid looga Tartu põlemisest 1775. aastal.
Võimalust Tartu ajaloost linnamüüri näha ei leia tänapäeval Tartus enam palju. Meie majas olev müür on osa meie muuseumist ning on tavapäraselt uudistamiseks muuseumipiletiga külastajatele. 15.-18. septembrini on see kõigile huvilistele tasuta vaatamiseks.

Märkimist väärib asjaolu, et sama tulekahju, millest linnamüüridel juttu on, sai alguse siinsamas Rüütli tänaval ja muutis Tartu kesklinna igaveseks. Lugu käib läbi ajaloolise linnamüüri ja põnevust avastamiseks jätkub nii suurematele kui väiksematele.

Kell 16 ja 18 toimuvad ekskursioonid, mille käigus saab põigata paikadesse, kuhu muuseumi tavakülastajana ei sattu. Kuidas saab ühest majast või tänavast elav maja või tänav. Räägime muuseumi majade ajaloost ja ka Lutsu tänava minevikust. Ekskursioonil osalevate inimeste arv on piiratud, sest igale poole ei mahu.

Muinsuskaitsepäevade raames korraldab ERM jalgrattaekskursiooni Tartu linna mõisatesse, et teada saada, mis on neist nüüd saanud. Muuseumiõpetaja Anti Lillaku teenäitamisel keskendume eelkõige mõisade ajaloole pärast 1919. aasta maareformi ja vaatame, mis rolli kannavad nad tänapäevases linnas. Matka pikkus umbes 10 km ning kestus orienteeruvalt 2–2,5 tundi.

Algus ERMi A-sissepääsu juurest (eelnevalt vajalik osavõtutasu maksmine ERMi e-poes) kell 17:45. Kaasa oma jalgratas ja soovituslikult ka kiiver.

Marsruut neljapäeval, 15. septembril: Raadi mõis – Jaamamõis – Annemõis – Piiskopi mõis – Ropka mõis.

Osalejate arv kuni 20 inimest ühel sõidul.

Sõidul osalemiseks palume osta pilet ERMi e-poest 15. septembri ekskursioonile siit.

Hind 8 €; kuni 16-aastased lapsed/noored koos saatva vanemaga tasuta.

Muinsuskaitsepäevade raames korraldab ERM jalgrattaekskursiooni Tartu linna mõisatesse, et teada saada, mis on neist nüüd saanud. Muuseumiõpetaja Anti Lillaku teenäitamisel keskendume eelkõige mõisade ajaloole pärast 1919. aasta maareformi ja vaatame, mis rolli kannavad nad tänapäevases linnas. Matka pikkus umbes 10 km ning kestus orienteeruvalt 2–2,5 tundi.

Algus ERMi A-sissepääsu juurest (eelnevalt vajalik osavõtutasu maksmine ERMi e-poes) kell 17:45. Kaasa oma jalgratas ja soovituslikult ka kiiver.

Marsruut reedel, 16. septembril: Raadi mõis – Tähtvere mõis – Maarjamõis – Tamme mõis – Karlova mõis.

Osalejate arv kuni 20 inimest ühel sõidul.

Sõidul osalemiseks palume osta pilet ERMi e-poest 16. septembri ekskursioonile siit.

Hind 8 €; kuni 16-aastased lapsed/noored koos saatva vanemaga tasuta.

Muinsuskaitsepäevade puhul kutsub TYPA keskus tutvuma oma kunstikoguga. Esimest korda tutvustab TYPA oma kunstikollektsiooni, mis sisaldab terve kümnendi jooksul TYPAt külastanud kunstnike loomingut. Kollektsioonis on nii residentuuris olevate kunstnike töid kui ka kingitusi, mida erinevad TYPA sõbrad on keskusele aastate jooksul teinud.

Põhiväljapanek asub Aparaaditehase rõdugaleriis, kus saab lisaks varasemate kunstnike loomingule tutvuda ka tänavuse residentuurikunstiku Graciela Machado näitusega “Ma läksin”. TYPA keskuses (Kastani 48f) aga tutvustame kunstiteoseid kõrvuti masinate ja tööriistadega, millega neid valmistati. Samuti saavad külastajad ise käed külge panna.

Keskaegset Tartut ümbritses linnamüür, milles oli 27 torni ning viis olulisemat väravat. Ehkki Vabaduse puiestee ääres on ühes lõigus müüri ulatuslikumalt säilinud, on enamik praeguseks hävinud. Müürist on säilinud vaid tänapäeva maapinnast madalamal paiknev alaosa. Ringkäigul tutvustame olulisemaid linnakindlustustega seonduvaid paiku – kulgeme Saksa väravate juures, räägime Pasatornist, tõuseme Toomemäele linnuse asupaigale, liigume mööda Jakobi väravast, vaatame Vabaduse puiestee äärset müürilõiku ning ehk põikame ka Botaanikaaeda.

Algus Tartu Linnamuuseumis.

17. septembril kell 14 kutsub Tartu Ülikooli muuseum tunniajasele jalutuskäigule Toomemäel, kus mõtiskleme Robert Variku juhtimisel pargi monumentide, propaganda ja ajaloo mõtestamise üle.

Ringkäik on eesti keeles ja algab Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) eest. Pileti (3 €) saab osta muuseumi kassast, kuni 18-aastastele (k.a) tasuta.

Tartu ajalugu on olnud paljurahvuseline. Peale eestlaste on teisedki rahvad siin linnas elanud, seda oma koduks pidanud ning seda ka valitsenud. Omavahel aga pole need rahvad kuigi hästi läbi saanud, mistõttu on ka Toomemäe erinevate monumentide vahel tunda teatav pinge. Viimase 200 aasta jooksul, mil Toomemäel on eksisteerinud park, on eestlased, sakslased, venelased kui ka nõukogude võim püüdnud monumentide abil oma kohta, võimu ja ajaloonarratiivi Tartus kehtestada.

Jalutuskäigul tutvutaksegi suurte lugudega, mida erinevad rahvad ja režiimid on tahtnud Toomemäel oma monumentidega jutustada. Me vaatame, kuidas ühes pargis kohtuvad monumentide näol nii erinevad ideed nagu seda on Stalini-aegne rahvaste sõpruse ajaloopropaganda, sügavate juurtega baltisaksa aristokraatia ning väikese eesti rahva unistus oma iseseisvast kultuurist ja riigist.

Foto: Angelina Pjatkovskaja

SA Virumaa Muuseumide näitus “Fotorändur Carl Sarapi Rakvere” on alates 20. maist avatud Tsentrumi ja Turukaubamaja vahelisel jalakäijate promenaadil. Välinäitus esitleb Rakvere linna nähtuna läbi Carl Sarapi fotokaamera ning tutvustab põgusalt fotograafi elukäiku.
Näitus tutvustab Rakveres 1930. aastatel elanud fotograafi ja kirjastaja Carl Sarapi (1893-1942) ja tema elukaaslase Johanna Triefeldti tegevust ja loomingut. Koos pidasid nad siin raamatu- ja kirjatarvete poodi, pildistasid ja kirjastasid postkaarte. Sarap rändas palju mööda Eestimaad ringi ning jäädvustas Eesti linnu ja külasid, arhitektuuri ja loodust. Carl Sarapi fotosid ja negatiive on säilinud mitmes Eesti muuseumis ja mäluasutuses ning kõige suuremad kollektsioonid on Virumaa Muuseumide ja Tallinna Linnamuuseumi kogudes.

Muuseum kutsub kõiki huvilisi näituse vahendusel otsekui jalutuskäigule, mis algab vaadetega Vallimäele ja linnusele, kulgeb edasi Pikale tänavale, kust läheb tee Tammiku kaudu Kondivalusse, Palermosse ning Õpetajate Seminari kaudu Õpetaja heinamaale. Sarapi kaamera vaatevälja on jäänud koolimajad Vabadusplatsil ning Ausambamäe kujunemine. Marsruut viib Turuplatsilt Laia tänava kaudu Tallinna ja Tööstuse tänavale ning Rahvaaeda. Näituse lõpetavad vaated Teatrimäele ja Fr. R. Kreutzwaldi tänavale.

Muinsuskaitsepäevade ajal, 17. septembril kell 13 kutsume huvilisi ringkäigule Sarapi jälgedes. Ekskursiooni juhib Kaja Visnapuu.

Näitus on avatud 1. septembrist 23. oktoobrini.

Foto: Carl Sarap. Rakvere turuhoone. Vaade Turuplatsi poolt. 1930. aastad. TLM Fn 9786:2

Kutsume huvilisi 15. septembril kell 16.00 Rehbinderi majja ringkäigule, mida viib läbi Virumaa Muuseumide juht Viljar Vissel.

Ringkäigul heidetakse pilk varaklassitsistlikule aadlielamule Rakveres ja hoone tulevikule mööbliajalugu tutvustava muuseumina. Rehbinderi maja on 2020. aasta veebruarist alates olnud publikule suletud.
Rehbinderi majas on tulevase püsinäituse eeltöödena teostatud siseviimistluskihtide uuringuid ja osaliselt ka restaureerimistöid, mille käigus on avastatud suur hulk kõnekaid seinamaalinguid, mis on Rakvere vanimad. “Tulge vaatama, millised näevad välja Rehbinderi maja ruumid nüüd, mil mitmes neist on avatud ja rekonstrueeritud seinamaalingud,” lisas muuseumi juht Viljar Vissel.

Ekskursioonil tutvustab Viljar Vissel pikemalt ka Mööbliajaloo Keskuse ideed ja räägib tulevasest püsinäitusest, mis jutustab Eesti mööbliajaloost läbi esemete ja argielu muutumise. Viljar Vissel selgitab: “Rehbinderi majja planeeritud Mööbliajaloo Keskuse ja näituse idee sündis vajadusest tutvustada mööbli kujunemise ajalugu. Eesti muuseumides olevad mööblit sisaldavad kogud on väga rikkalikud, seejuures ka Virumaa Muuseumide oma ning mööbliesemete abil saame luua laiapõhjalise ja erilise näituse, mis tutvustab vanas aadlielamus siinset mööbliajalugu ja seeläbi ka argielu.”

Sissepääs läbi Eesti Politseimuuseumi kassamaja. Osalemine muuseumi sooduspiletiga: 3 eurot.

NB! Hoones on remondiolukord, võib saada tolmuseks.

Muinsuskaitsepäevad saavad tänavu avapaugu Rakveres, kus ühtlasi esitletakse ka pärandifestivali jaoks valminud näitust “Elav vana linn”. Näitus jutustab 11 lugu vanadest elavatest Eestimaa linnadest. Neid lugusid räägivad inimesed, kes on ise arhitektuurse pärandi hoidjad, ent samas panustavad igapäevaselt sellesse, et vanalinn oleks mõnus elu- ja tegevuskeskkond ka kõigile teistele ning toimiks oma kihistuste toel ja väljakutsete kiuste kogukonnakoondajana.
Avamisele järgneb Rakvere muinsuskaitsealaekskursioon, mida juhib muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.

Välinäitus on Rakveres 14. oktoobrini ja seda saab külastada ööpäevaringselt. Paralleelselt välinäitusega avatakse veebinäitus 2022.muinsuskaitsepaevad.ee lehel samuti 15. septembril.

Muinsuskaitsepäevade ajal, 16. septembril kell 17.30, ootame huvilisi Rakvere linnusesse ringkäigule, mida juhib arheoloogiadoktor Tõnno Jonuks.
Ringkäigul tutvume Rakvere Vallimäel olnud kindlustuste enam kui tuhande aasta pikkuse ajalooga, uurime mida teame kunagistest muinaslinnustest, kuidas lihtsast ringmüürlinnusest sai konvendihoone ja mis on kesk- ning uusajast tänini säilinud. Kuna linnus ehitati maastikuliselt sobivasse kohta ning ka hilisemas ajaloos arvestati nii ümbritseva Vallimäega kui kujundati seda ümber, siis vaatame ka seda, millised kindlustused on Rakvere kivilinnust ümbritsenud ja mis neist tänaseks alles on. Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja Tallinna Ülikooli teadur Tõnno Jonuks räägib lähemalt Rakvere linnusest aegade jooksul toimunud arheoloogilistest kaevamistest ja huviväärsematest leidudest. Üht-teist saavad osalejad ka oma silmaga näha.
Ringkäik kestab 1,5 tundi. Pange jalga mugavad jalanõud ja riietuge ilmastikule vastavalt. Osalemine sooduspiletiga: 5 eurot

Foto: Linnuse varemete ja Vallimäe vaated on köitnud nii kunstnike kui fotograafide tähelepanu. Carl Sarapi foto 1930. aastatest. Virumaa Muuseumid, RM Fn 1592:125

Kutsume huvilisi 17. septembril kell 11.00 tutvuma endise Rakvere kohtumaja ajalooga – hoonega, kus praegu tegutseb Politseimuuseum (Tallinna tn 3, Rakvere). Ringkäiku juhib Virumaa Muuseumide vanemteadur Uno Trumm.
Meie kreisilinnade üks paremini säilinud varaklassisstlik ametihoone valmis kubermanguarhitekt Johann Caspar Mohri tüüpprojekti järgi aastatel 1786–1787. Sarnased kohtumajad on Mohr kavandanud ka Paidesse, Paldiskisse ja Haapsallu. Rakvere haldushoone siseruume on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud. Majas on olnud nii kohturuumid, arestikambrid kui ka rentei (tsaariaegse riigikassa osakond). Kuid siin on asunud ka sõjaväekasarm ja -laatsaret, raamatukogu jm. Muuseum avati hoone teise korruse kahes ruumis 1936. aastal. Praegu tegutseb majas Politseimuuseum.

Foto: Vaade kreisi kohtu- ja haldushoonele Rakveres Pikalt tänavalt. 20. saj algus. Eesti Ajaloomuuseum, AM F 23238:127

Laupäeval, 17. septembril kell 13.00 ootame huvilisi linnaekskursioonile koos Kaja Visnapuuga, kes viib meid „Fotorännakule Sarapi jälgedes“. Kogunemine Vallimäe veski juures (Vallimäe tee 2, Rakvere).
Ringkäik on inspireeritud kesklinnas Turukaubamaja ja Tsentrumi vahel avatud välinäitusest, mis vaatab Rakvere linna 1930. aastatel läbi toonase hinnatud fotograafi Carl Sarapi fotosilma. Kaja Visnapuu juhatab arhitektuuriloo huvilised läbi linna ärgitades märkama ajas toimunud muutusi, iseloomulikke ja huvitavaid detaile. Retk kulgeb Vallimäe veski juurest Pikale tänavale üle Õpetaja heinamaa Ausambamäele, Turuplatsilt Laiale tänavale ning lõpetame Art Cafe õuel. Seal asunud majas elas Carl Sarap oma elukaaslase Johanna Triefeldtiga 1930. aastate teisel poolel.
Ringkäik kestab 1,5 kuni 2 tundi. Pange jalga mugavad jalanõud ja riietuge ilmastikule vastavalt.

Foto: Carl Sarapi fotol on vasakul Pikk 13 ja 15, taga Rakvere Kolmainu kirik aastal 1930. Pikk 13 omanik oli kaupmees Heinrich Huuk, projekti autor Friedrich Modi. Muude äride kõrval tegutses siin ka Carl Sarapi isa Johann Sarapi raamatukauplus. RMF 881:2

Näidend kirjutati Juhan Kunderi Rahvakooli tellimusel seltsi 30. tegutsemisaasta ja Juhan Kunderi 170. sünniaasta tähistamise puhul. Näidendi autor on Piret Saul-Gorodilov.
Näidendi toob lavale harrastusteater KaRakTer.

Enne esietendust on avatud näitus Mahu maalilaagris valminud akvarellmaalidest, millel kujutatakse Juhan Kunderilt eestikeelsed nimed saanud lilli ja linde.

Külastajatel on võimalik tutvuda 112 aasta vanuse Suigu raamatukogu ajalooga. Suigu raamatukogu eelkäijaks peetakse piirkonna vanimat, 1910. aastal loodud Suigu Raamatukogu Seltsi. Välja on pandud raamatukogu kroonikad, dokumendid ning raamatukoguhoidja Viiu Tamla on valmis rääkima huvitavaid fakte ja lugusid.

Veebiviktoriin on lahendamiseks kõigile huvilistele, koostavad Heda Piiriste ja Regina Ester.

Tori Valla Raamatukogu direktor Ene Michelis teeb huvilistele tutvustava jalutuskäigu Sindis näitamaks hooneid, kus on on olnud võimalik sintlastel 140 aasta jooksul raamatukogus käia. Jalutuskäigu alguspunktiks on Sindi raamatukogu.

Giidituur Pärnu vanalinnas algab Pärnu Keskraamatukogu eest ja lõpeb Pärnu Linnakodaniku Majas. Tuuri viib läbi giid ja Linnakodaniku Maja perenaine Ann Eichhorst.

Giidituur Pärnu vanalinnas algab Pärnu Keskraamatukogu eest ja lõpeb Pärnu Linnakodaniku Majas. Tuuri viib läbi giid ja Linnakodaniku Maja perenaine Ann Eichhorst.

17.09. sõidab aururong laupäevase sõiduplaani alusel 12:00-17:00. 18.09. sõidab aururong (laadarong) erisõiduplaani alusel 09:30-16:00, sest Lavassaares on vanavara laat. Rongile saab tulla ka laadalt Lavassaare jaamast.

Aururongi sõiduplaan: väljumine muuseumist: 09:30, 10:30, 11:30, 12:30, 14:00, 15:00, 16:00. Väljumine Lavassaarest: 10:00, 11:00, 12:00, 13:30, 14:30, 15.30, 16:30.

Üksikpiletite hinnad (koos rongisõiduga) on mõlemil päreval soodustusega: täiskasvanud 15.00, pensionärid: 10.00 ja lapsed 8:00. Perepilet on endiselt 35.00. tasuda saab sularahas või ülekandega mobiiltelefonilt.

Täpsem info www.museumrailway.ee

Külastajale on avatud Võru ühe vanima maja (1793) pööning. Tavapäraselt on muuseumi külastajatele pööning suletud. Muinsuskaitse päevade ajal toimuvad pööningul koos jutuvestjaga ringkäigud, kus tutvustatakse erinevatest ajastutest säilinud pärandkultuuri: tekstiil, vana mööbel.

Ringkäik algab muuseumi arheoloogiliste leidude väljapaneku tutvustusega ja edasi suundutakse Võru linna tänavatele kohtadesse, kust on välja tulnud esemeid, mis jutustavad Võru lugu enne linna asutamist 1784. aastal.
Tuurist osavõtjatele muuseumi sooduspilet 2 eurot, kes soovib võib ühineda vaid linna ringkäiguga.

Ehkki Viljandi keskajast pole linnapildis esmapilgul säilinud peaaegu midagi, toovad arheoloogilised uuringud igal aastal päevavalgele infokilde, mis kokkuvõttes täiendavad meie teadmisi Viljandi linna algusaegade eluolust. Viljandi vanalinna tänavatevõrk pärineb keskajast, kuid torutöödega on lisandunud uut infot tänavate kujunemise ja linna esimeste asustuspiirkondade kohta. Tõeliselt ootamatu oli seni teadmata kalmistu avastamine Pika ja Lutsu tänava ristumiskohast lõuna pool. Samuti on senised andmed keskaegsest hoonestusest äärmiselt napid. Loengus annab arheoloog Arvi Haak ülevaade, mida me oleme kesk- ja varauusaegse Viljandi kohta viimastel aastatel teada saanud.