Kava

Muinsuskaitsepäevade ajal on avatud residentide Jüri ja Saara Mildebergi näitus Kreenholmi piirkonnast. Näitus on tõestisündinud lugudel põhinev Kreenholmi kaart, mis tutvustab vaatajale tekstide, joonistuste ja fotode kaudu lumme uppunud Narvat ja Kunstiresidentuuri kui talvist tuiksoont.

Hoone kõrval pargis on üles pandud fotonäitus Fotonäitus maja ajaloost “Carr – Amalie – NART” – pargipuude vahele on tõmmatud nööride peale ajaloolised fotod, mis illustreerivad maja erinevaid funktsioone ja ajaetappe. Kreenholmi direktorile ehitatud villas on olnud ka sõjaväestaap, manufaktuuri kultuurimaja, lasteklubi, kohalik raamatukogu ning viimase 8 aastat on seal Narva kunstiresidentuur.

Septembrikuu vältel on nii fotospetsialistid, hobipiltnikud kui ka teised terava silmaga linnaruumihuvilised oodatud osalema Eesti linnade muinsuskaitsealasid tutvustaval fotokonkursil ja -näitusel. Pilte saab saata septembri lõpuni – parimate kuvade autorite vahel läheb jaotamisele 1500 eurot.
Fotokonkursi „Elav vana linn“ korraldamisega soovivad korraldajad kutsuda inimesi üles märkama ja jäädvustama elu vanas linnas. Osalejaid innustatakse teadvustama ja jäädvustuste kaudu tutvustama nende inimeste, asutuste, kogukondade, omavalitsuste jt panust, kes töötavad selle nimel, et vanalinnad toimiksid elanikkonna koonduspunktina ja toimiksid jätkusuutlikult ka olukorras, kus kogunemiskohad kipuvad liikuma teistesse rajoonidesse.
Konkurss toimub Vikipeedia-platvormil kogu septembrikuu jooksul. Loe lähemalt lisainfolingilt.

Seenenäituse on Eesti Loodusmuuseumi igasügisene tippsündmus, mil muuseumihoovist saab näitusesaal, kuhu välja pandud eeskujulik valik metsas leiduvatest seeneliikidest. Käesoleval aastal tähistab seenenäitus oma 60. sünnipäeva.

Näitus on avatud 8. septembrist.

Avalikud lahkamised kujunesid eriti menukaks keskaegses Euroopas, kus arstid, tudengid ja paremal elujärjel kodanikud kogunesid amfiteatrikujulisse ringauditooriumi ning jälgisid ehtsat lahkamisprotsessi või operatsiooni. Sellest ka nimetus anatoomiateater – Theatrum Anatomicum.

Anatoomiateatri esimeses pooles tutvume anatoomia ajalooga. Vaatame, millised nägid välja vanad joonised, kuidas õpetlased inimkeha ja selle toimimist kujutasid ning sellest aru said. Teises pooles viime läbi “avaliku lahkamise”, võttes abiks silikoonist õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime inimkeha siseehitust ja siseorganite tööd. Saame teada, kus organid paiknevad, millised välja näevad ja milleks neid vaja on.

Sündmus toimub kõigil neljal festivalipäeval järgmistel kellaaegadel:

15.09 kell 17.00;
16.09 kell 17.00;
17.09 kell 15.00 – VÄLJA MÜÜDUD!
18.09 kell 15.00 – VÄLJA MÜÜDUD!

Lahkamine kestab umbes tund aega.

Kummitusmatk vanalinnas viib kahe tunni jooksul vanalinna põnevamatesse paikadesse, millest kummituslugusid pajatatakse. Räägime juhtumitest nii Toompeal kui all-linnas. Põnev on teada, et sagedasti on kummitustega olnud seotud Taani kuninga aed, kus oma lugu on lausa igal tornil. Just seal leidis 1627. aastal aset esimene kirjalikult registreeritud kummitusjuhtum Tallinnas!

Matka algus Lühikese Jala värava torni juures, munk Justinuse kuju kõrval, Taani kuninga aias.

Selle aasta muinsuskaitsepäevade raames ootab spordimuuseum kõiki huvilisi avastama näitust “Tartu põleb”. Näitus on peidus linnamüüride keskel ja muinsuskaitsepäevade ajal on see kõigile tasuta.

Müüri keskel uudistades saadab külastajat mõnus helitaust ja infotahvlid looga Tartu põlemisest 1775. aastal.
Võimalust Tartu ajaloost linnamüüri näha ei leia tänapäeval Tartus enam palju. Meie majas olev müür on osa meie muuseumist ning on tavapäraselt uudistamiseks muuseumipiletiga külastajatele. 15.-18. septembrini on see kõigile huvilistele tasuta vaatamiseks.

Märkimist väärib asjaolu, et sama tulekahju, millest linnamüüridel juttu on, sai alguse siinsamas Rüütli tänaval ja muutis Tartu kesklinna igaveseks. Lugu käib läbi ajaloolise linnamüüri ja põnevust avastamiseks jätkub nii suurematele kui väiksematele.

Muinsuskaitsepäevade raames korraldab ERM jalgrattaekskursiooni Tartu linna mõisatesse, et teada saada, mis on neist nüüd saanud. Muuseumiõpetaja Anti Lillaku teenäitamisel keskendume eelkõige mõisade ajaloole pärast 1919. aasta maareformi ja vaatame, mis rolli kannavad nad tänapäevases linnas. Matka pikkus umbes 10 km ning kestus orienteeruvalt 2–2,5 tundi.

Algus ERMi A-sissepääsu juurest (eelnevalt vajalik osavõtutasu maksmine ERMi e-poes) kell 17:45. Kaasa oma jalgratas ja soovituslikult ka kiiver.

Marsruut reedel, 16. septembril: Raadi mõis – Tähtvere mõis – Maarjamõis – Tamme mõis – Karlova mõis.

Osalejate arv kuni 20 inimest ühel sõidul.

Sõidul osalemiseks palume osta pilet ERMi e-poest 16. septembri ekskursioonile siit.

Hind 8 €; kuni 16-aastased lapsed/noored koos saatva vanemaga tasuta.

SA Virumaa Muuseumide näitus “Fotorändur Carl Sarapi Rakvere” on alates 20. maist avatud Tsentrumi ja Turukaubamaja vahelisel jalakäijate promenaadil. Välinäitus esitleb Rakvere linna nähtuna läbi Carl Sarapi fotokaamera ning tutvustab põgusalt fotograafi elukäiku.
Näitus tutvustab Rakveres 1930. aastatel elanud fotograafi ja kirjastaja Carl Sarapi (1893-1942) ja tema elukaaslase Johanna Triefeldti tegevust ja loomingut. Koos pidasid nad siin raamatu- ja kirjatarvete poodi, pildistasid ja kirjastasid postkaarte. Sarap rändas palju mööda Eestimaad ringi ning jäädvustas Eesti linnu ja külasid, arhitektuuri ja loodust. Carl Sarapi fotosid ja negatiive on säilinud mitmes Eesti muuseumis ja mäluasutuses ning kõige suuremad kollektsioonid on Virumaa Muuseumide ja Tallinna Linnamuuseumi kogudes.

Muuseum kutsub kõiki huvilisi näituse vahendusel otsekui jalutuskäigule, mis algab vaadetega Vallimäele ja linnusele, kulgeb edasi Pikale tänavale, kust läheb tee Tammiku kaudu Kondivalusse, Palermosse ning Õpetajate Seminari kaudu Õpetaja heinamaale. Sarapi kaamera vaatevälja on jäänud koolimajad Vabadusplatsil ning Ausambamäe kujunemine. Marsruut viib Turuplatsilt Laia tänava kaudu Tallinna ja Tööstuse tänavale ning Rahvaaeda. Näituse lõpetavad vaated Teatrimäele ja Fr. R. Kreutzwaldi tänavale.

Muinsuskaitsepäevade ajal, 17. septembril kell 13 kutsume huvilisi ringkäigule Sarapi jälgedes. Ekskursiooni juhib Kaja Visnapuu.

Näitus on avatud 1. septembrist 23. oktoobrini.

Foto: Carl Sarap. Rakvere turuhoone. Vaade Turuplatsi poolt. 1930. aastad. TLM Fn 9786:2

Muinsuskaitsepäevade ajal, 16. septembril kell 17.30, ootame huvilisi Rakvere linnusesse ringkäigule, mida juhib arheoloogiadoktor Tõnno Jonuks.
Ringkäigul tutvume Rakvere Vallimäel olnud kindlustuste enam kui tuhande aasta pikkuse ajalooga, uurime mida teame kunagistest muinaslinnustest, kuidas lihtsast ringmüürlinnusest sai konvendihoone ja mis on kesk- ning uusajast tänini säilinud. Kuna linnus ehitati maastikuliselt sobivasse kohta ning ka hilisemas ajaloos arvestati nii ümbritseva Vallimäega kui kujundati seda ümber, siis vaatame ka seda, millised kindlustused on Rakvere kivilinnust ümbritsenud ja mis neist tänaseks alles on. Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja Tallinna Ülikooli teadur Tõnno Jonuks räägib lähemalt Rakvere linnusest aegade jooksul toimunud arheoloogilistest kaevamistest ja huviväärsematest leidudest. Üht-teist saavad osalejad ka oma silmaga näha.
Ringkäik kestab 1,5 tundi. Pange jalga mugavad jalanõud ja riietuge ilmastikule vastavalt. Osalemine sooduspiletiga: 5 eurot

Foto: Linnuse varemete ja Vallimäe vaated on köitnud nii kunstnike kui fotograafide tähelepanu. Carl Sarapi foto 1930. aastatest. Virumaa Muuseumid, RM Fn 1592:125

Külastajatel on võimalik tutvuda 112 aasta vanuse Suigu raamatukogu ajalooga. Suigu raamatukogu eelkäijaks peetakse piirkonna vanimat, 1910. aastal loodud Suigu Raamatukogu Seltsi. Välja on pandud raamatukogu kroonikad, dokumendid ning raamatukoguhoidja Viiu Tamla on valmis rääkima huvitavaid fakte ja lugusid.

Veebiviktoriin on lahendamiseks kõigile huvilistele, koostavad Heda Piiriste ja Regina Ester.

Giidituur Pärnu vanalinnas algab Pärnu Keskraamatukogu eest ja lõpeb Pärnu Linnakodaniku Majas. Tuuri viib läbi giid ja Linnakodaniku Maja perenaine Ann Eichhorst.