Kava

Eesti teede vanema ajaloo uurija ja Eesti Jalgrattamuuseumi looja ning eestvedaja Valdo Praust oma mudeli Paide tekkest ja vanemast ajaloost ning selle seosest Eesti ajaloolise teedevõrguga. Loengule järgneb jalutuskäik linnas.
Üritus toimub Eesti Jalgrattamuuseumi, Väätsa Ajaloohuviliste Seltsi ja Ajakeskuse Wittenstein koostöös. Osavõtt tasuta!

Muinsuskaitsepäevade ajal on avatud residentide Jüri ja Saara Mildebergi näitus Kreenholmi piirkonnast. Näitus on tõestisündinud lugudel põhinev Kreenholmi kaart, mis tutvustab vaatajale tekstide, joonistuste ja fotode kaudu lumme uppunud Narvat ja Kunstiresidentuuri kui talvist tuiksoont.

Hoone kõrval pargis on üles pandud fotonäitus Fotonäitus maja ajaloost “Carr – Amalie – NART” – pargipuude vahele on tõmmatud nööride peale ajaloolised fotod, mis illustreerivad maja erinevaid funktsioone ja ajaetappe. Kreenholmi direktorile ehitatud villas on olnud ka sõjaväestaap, manufaktuuri kultuurimaja, lasteklubi, kohalik raamatukogu ning viimase 8 aastat on seal Narva kunstiresidentuur.

Narva muuseumi arheoloogiakogu hoidja Jaroslavna Nazarova räägib Narva Linnuse Läänehoovis aastatel 2016–2022 läbi viidud ehitus- ja uurimustöödest.

Ekskursioon toimub eesti ja vene keeles.

Kreenholmi manufaktuurile pole võrdset – sellele Narva vahutavate koskede vahel mürisenud rohkem kui kümne tuhande töölisega mammutettevõttele ei leidunud sarnast ei Venemaal ega Euroopas.

Kuigi masinad enam Kreenholmis ei tööta, töölised tsehhides ei askelda ja Narva kosedki on lahti vaid paar korda aastas, paneb Kreenholmi industriaalarhitektuur endiselt vaimustuma, meenutades oma hiiglasliku tööstuspargiga möödunud hiilgeaegu.

Ekskursioon kestab ligikaudu 1.5 tundi. Selle aja sees liigutakse Kreenholmi suletud territooriumil ja käiakse vanas tehasehoones, kus külastajatel on võimalik näha suurt kudumissaali, et tajuda paremini toimunud töö mastaapsust.

Marsruudi kogupikkuseks on umbes 2.5 km. Kuna tegemist on tööstuskompleksiga ja ekskursioon toimub peamiselt välitingimustes, siis palume riietuda vastavalt ilmale.

Ekskursiooni keel: eesti keel, vene keel, inglise keel.

Muinsuskaitsepäevade osalejatele kehtib sooduskood MUINSUS.

Otse linna südames asub Eesti suurima Jaak Joala portreega kaunistatud hiigelsuur hoone. Tänapäeval elatakse selle seinte vahel rahulikku elu ning majas tegutsevad edukalt erinevad kohaliku, regionaalse ja rahvusvahelise tähtsusega asutused. Kas te suudate ette kujutada, et vaid 70 aastat tagasi olid nii hoone aadress, nimi kui ka otstarve rangelt salastatud ning see puudus paljudelt linna- ja piirkonna kaartidelt?!

Paljude jaoks kujutas Baltijetsi nime all tuntud tehas pikki aastaid kohta, kus töötasid kõige andekamad insenerid, kes arendasid välja nii esimesed kooliarvutid Juku kui ka aatomitööstuse seadmed, millele pole maailmas tänapäevani analooge. 1990. aastatel elas tehas sarnaselt teistele sarnase profiiliga ettevõtetele läbi radikaalsed muutused ning administratiivhoone jäi tühjaks. Lähiaastatel saab hoone endale moodsa kuue, kuid täna on meil ainulaadne võimalus selle seinte vahel viibida ning tunnetada ühtaegu nii mineviku hõngu kui tänapäevaste muutuste tuuli.

Kuivõrd hoone on mitu aastat tühjana seisnud, leidub seal mitmeid ohtlikke kohti. Sellest tulenevalt on osalejate arv piiratud. Ekskursioon on sobilik alates 16. eluaastast, osalejatel tuleb läbida ohutusinstruktaaž ning ekskursiooni kestel on kohustuslik kanda kaitsekiivreid.

• Eestikeelse ekskursiooni algus kell 15:00

Muinsuskaitsepäevade osalejatele kehtib sooduskood MUINSUS.

Näitus “Ajareis nõukogude argipäeva” on humoorikas pilguheit ajaperioodi, mille üle täna saame vabalt muiata. Need, kes mäletavad, võivad meenutada taas toonast absurdsust ja saavad rääkida sellest lastelegi.
Näitusel leidub muuhulgas ka kõnekaid esemeid meie maja ajaloost. Kolhooside ehituskontor ehk lühendatult KEK oli kolhooside vahenditega asutatud kooperatiivne ehitusorganisatsioon. 1980ndatel ehitasid paljud KEK-id üle Eesti omale uusi hooneid.
Saare KEKi hoone, mis valmis 1982. aastal, on nõukogudeaja üks silmapaistvamaid konstruktivismi arhitektuurisuuna esindajaid terves Euroopas. Hoone arhitekt on Marika Lõoke ning maja on muinsuskaitse väärtobjekt ja ehitismälestis.
Peale mitmekümneaastast tühjalt seismist on maja taas avatud ning läbi kolme korruse avatud fuajeega hoones on võimalik nautida hästisäilinud arhitektuurilisi elemente.
Tänaseks on veel mõned aastad tagasi lammutamisele määratud hoone läbinud suurema renoveerimise, kuid töid jagub veel aastateks.
Imposantne SAARE KEK tähendab täna hoopiski Kena Elu Keskust. Teisel korrusel on avatud meeleolukas püsinäitus “Pilguheit nõukogude argipäeva”.
Muinsuskaitsepäevade raames pakume majas ja näitusel ekskursiooni giidiga.

Septembrikuu vältel on nii fotospetsialistid, hobipiltnikud kui ka teised terava silmaga linnaruumihuvilised oodatud osalema Eesti linnade muinsuskaitsealasid tutvustaval fotokonkursil ja -näitusel. Pilte saab saata septembri lõpuni – parimate kuvade autorite vahel läheb jaotamisele 1500 eurot.
Fotokonkursi „Elav vana linn“ korraldamisega soovivad korraldajad kutsuda inimesi üles märkama ja jäädvustama elu vanas linnas. Osalejaid innustatakse teadvustama ja jäädvustuste kaudu tutvustama nende inimeste, asutuste, kogukondade, omavalitsuste jt panust, kes töötavad selle nimel, et vanalinnad toimiksid elanikkonna koonduspunktina ja toimiksid jätkusuutlikult ka olukorras, kus kogunemiskohad kipuvad liikuma teistesse rajoonidesse.
Konkurss toimub Vikipeedia-platvormil kogu septembrikuu jooksul. Loe lähemalt lisainfolingilt.

Seenenäituse on Eesti Loodusmuuseumi igasügisene tippsündmus, mil muuseumihoovist saab näitusesaal, kuhu välja pandud eeskujulik valik metsas leiduvatest seeneliikidest. Käesoleval aastal tähistab seenenäitus oma 60. sünnipäeva.

Näitus on avatud 8. septembrist.

Avalikud lahkamised kujunesid eriti menukaks keskaegses Euroopas, kus arstid, tudengid ja paremal elujärjel kodanikud kogunesid amfiteatrikujulisse ringauditooriumi ning jälgisid ehtsat lahkamisprotsessi või operatsiooni. Sellest ka nimetus anatoomiateater – Theatrum Anatomicum.

Anatoomiateatri esimeses pooles tutvume anatoomia ajalooga. Vaatame, millised nägid välja vanad joonised, kuidas õpetlased inimkeha ja selle toimimist kujutasid ning sellest aru said. Teises pooles viime läbi “avaliku lahkamise”, võttes abiks silikoonist õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime inimkeha siseehitust ja siseorganite tööd. Saame teada, kus organid paiknevad, millised välja näevad ja milleks neid vaja on.

Sündmus toimub kõigil neljal festivalipäeval järgmistel kellaaegadel:

15.09 kell 17.00;
16.09 kell 17.00;
17.09 kell 15.00 – VÄLJA MÜÜDUD!
18.09 kell 15.00 – VÄLJA MÜÜDUD!

Lahkamine kestab umbes tund aega.

Selle aasta muinsuskaitsepäevade raames ootab spordimuuseum kõiki huvilisi avastama näitust “Tartu põleb”. Näitus on peidus linnamüüride keskel ja muinsuskaitsepäevade ajal on see kõigile tasuta.

Müüri keskel uudistades saadab külastajat mõnus helitaust ja infotahvlid looga Tartu põlemisest 1775. aastal.
Võimalust Tartu ajaloost linnamüüri näha ei leia tänapäeval Tartus enam palju. Meie majas olev müür on osa meie muuseumist ning on tavapäraselt uudistamiseks muuseumipiletiga külastajatele. 15.-18. septembrini on see kõigile huvilistele tasuta vaatamiseks.

Märkimist väärib asjaolu, et sama tulekahju, millest linnamüüridel juttu on, sai alguse siinsamas Rüütli tänaval ja muutis Tartu kesklinna igaveseks. Lugu käib läbi ajaloolise linnamüüri ja põnevust avastamiseks jätkub nii suurematele kui väiksematele.

SA Virumaa Muuseumide näitus “Fotorändur Carl Sarapi Rakvere” on alates 20. maist avatud Tsentrumi ja Turukaubamaja vahelisel jalakäijate promenaadil. Välinäitus esitleb Rakvere linna nähtuna läbi Carl Sarapi fotokaamera ning tutvustab põgusalt fotograafi elukäiku.
Näitus tutvustab Rakveres 1930. aastatel elanud fotograafi ja kirjastaja Carl Sarapi (1893-1942) ja tema elukaaslase Johanna Triefeldti tegevust ja loomingut. Koos pidasid nad siin raamatu- ja kirjatarvete poodi, pildistasid ja kirjastasid postkaarte. Sarap rändas palju mööda Eestimaad ringi ning jäädvustas Eesti linnu ja külasid, arhitektuuri ja loodust. Carl Sarapi fotosid ja negatiive on säilinud mitmes Eesti muuseumis ja mäluasutuses ning kõige suuremad kollektsioonid on Virumaa Muuseumide ja Tallinna Linnamuuseumi kogudes.

Muuseum kutsub kõiki huvilisi näituse vahendusel otsekui jalutuskäigule, mis algab vaadetega Vallimäele ja linnusele, kulgeb edasi Pikale tänavale, kust läheb tee Tammiku kaudu Kondivalusse, Palermosse ning Õpetajate Seminari kaudu Õpetaja heinamaale. Sarapi kaamera vaatevälja on jäänud koolimajad Vabadusplatsil ning Ausambamäe kujunemine. Marsruut viib Turuplatsilt Laia tänava kaudu Tallinna ja Tööstuse tänavale ning Rahvaaeda. Näituse lõpetavad vaated Teatrimäele ja Fr. R. Kreutzwaldi tänavale.

Muinsuskaitsepäevade ajal, 17. septembril kell 13 kutsume huvilisi ringkäigule Sarapi jälgedes. Ekskursiooni juhib Kaja Visnapuu.

Näitus on avatud 1. septembrist 23. oktoobrini.

Foto: Carl Sarap. Rakvere turuhoone. Vaade Turuplatsi poolt. 1930. aastad. TLM Fn 9786:2

Näidend kirjutati Juhan Kunderi Rahvakooli tellimusel seltsi 30. tegutsemisaasta ja Juhan Kunderi 170. sünniaasta tähistamise puhul. Näidendi autor on Piret Saul-Gorodilov.
Näidendi toob lavale harrastusteater KaRakTer.

Enne esietendust on avatud näitus Mahu maalilaagris valminud akvarellmaalidest, millel kujutatakse Juhan Kunderilt eestikeelsed nimed saanud lilli ja linde.

Veebiviktoriin on lahendamiseks kõigile huvilistele, koostavad Heda Piiriste ja Regina Ester.

17.09. sõidab aururong laupäevase sõiduplaani alusel 12:00-17:00. 18.09. sõidab aururong (laadarong) erisõiduplaani alusel 09:30-16:00, sest Lavassaares on vanavara laat. Rongile saab tulla ka laadalt Lavassaare jaamast.

Aururongi sõiduplaan: väljumine muuseumist: 09:30, 10:30, 11:30, 12:30, 14:00, 15:00, 16:00. Väljumine Lavassaarest: 10:00, 11:00, 12:00, 13:30, 14:30, 15.30, 16:30.

Üksikpiletite hinnad (koos rongisõiduga) on mõlemil päreval soodustusega: täiskasvanud 15.00, pensionärid: 10.00 ja lapsed 8:00. Perepilet on endiselt 35.00. tasuda saab sularahas või ülekandega mobiiltelefonilt.

Täpsem info www.museumrailway.ee