Kava

Muinsuskaitsepäevade ajal on avatud residentide Jüri ja Saara Mildebergi näitus Kreenholmi piirkonnast. Näitus on tõestisündinud lugudel põhinev Kreenholmi kaart, mis tutvustab vaatajale tekstide, joonistuste ja fotode kaudu lumme uppunud Narvat ja Kunstiresidentuuri kui talvist tuiksoont.

Hoone kõrval pargis on üles pandud fotonäitus Fotonäitus maja ajaloost “Carr – Amalie – NART” – pargipuude vahele on tõmmatud nööride peale ajaloolised fotod, mis illustreerivad maja erinevaid funktsioone ja ajaetappe. Kreenholmi direktorile ehitatud villas on olnud ka sõjaväestaap, manufaktuuri kultuurimaja, lasteklubi, kohalik raamatukogu ning viimase 8 aastat on seal Narva kunstiresidentuur.

Kreenholmi tekstiilivabriku ajalugu on kui ideaalne õppematerjal 19. ja 20. sajandi üleilmse tekstiilitööstuse tundmaõppimiseks: peadpööritavad majanduskasvud ja järsud -langused, Eesti jaoks enneolematult suur tootmismaht ja saatuslikud koostöölepingud, terve linnaku ehitamine ümber vabrikuhoonete ja saatuse tahtel siia sattunud tööliste uskumatud lood.

Kõigest sellest räägime meie uuel ekskursioonil, mis toimub Joala vabrikus – punastest tellistest hoones, mille tornist avanevad hingematvad vaated. Suletud ühena viimastest kogu Kreenholmi kompleksis, on ettevõtte atmosfäär Joala vabriku ruumides säilinud parimal võimalikul viisil: seintesse on talletatud ketrusmasinate müra, trepiastmed aga mäletavad tänini sadu jalapaare, mis üles-alla jooksid…

Kuivõrd hoone on mitu aastat tühjana seisnud, puudub seal elekter ning leidub mitmeid ohtlikke kohti. Sellest tulenevalt on osalejate arv piiratud. Ekskursioon on sobilik alates 16. eluaastast, osalejatel tuleb läbida ohutusinstruktaaž ning ekskursiooni kestel on kohustuslik kanda kaitsekiivreid.

• Venekeelne ekskursiooni algus kell 11:00

Muinsuskaitsepäevade osalejatele kehtib sooduskood MUINSUS.

Ekskursioonile ei lubata alla 16-aastaseid isikuid ega alkoholijoobes inimesi.
Maksimaalne osalejate arv grupis on 10 inimest.

Külalistel, kellel on hirm suletud ruumide ja kõrguse ees, samuti kellel on alleergia tolmu ja niiskuse vastu, palume ekskursioonist loobuda.

Kohalik koduloolane Ilja Davõdov räägib Raekoja platsi ajaloost ja jagab hiljutiste arheoloogiliste väljakaevamiste käigus tehtud tähelepanekuid.

Üritus on tasuta ja toimub vene keeles.

12:00 Jalutuskäik Kreenholmi direktori villa naabruses ja sees (eesti keeles)
14:00 Jalutuskäik Kreenholmi direktori villa naabruses ja sees (vene keeles)

Narva kunstiresidentuur kutsub teid lühikesele jalutuskäigule Kreenholmi direktori villa naabruskonda. Ringkäigul tutvume hoonete ja nende elanike hämmastava ajalooga. Saame teada, kes need hooned ehitas ja miks ehitusel punast tellist kasutati. Samuti külastame direktori villat (Joala 18) kui ka Kreenholmi juhtkonna hoonet (Joala 20) seest poolt.

15:30 Tee direktori juures koos Narva linna muinsuskaitsespetsialisti Madis Tuuderiga (vene keeles)

Pärast jalutuskäiku naabruskonnas kutsub NART kohtumisele Madis Tuuderiga, kus aruame ja pajatame mõtteid Kreenholmist. Muidugi rüüpame sinna kõrvale tassikest teed autentsest samovarist.

Näitus “Ajareis nõukogude argipäeva” on humoorikas pilguheit ajaperioodi, mille üle täna saame vabalt muiata. Need, kes mäletavad, võivad meenutada taas toonast absurdsust ja saavad rääkida sellest lastelegi.
Näitusel leidub muuhulgas ka kõnekaid esemeid meie maja ajaloost. Kolhooside ehituskontor ehk lühendatult KEK oli kolhooside vahenditega asutatud kooperatiivne ehitusorganisatsioon. 1980ndatel ehitasid paljud KEK-id üle Eesti omale uusi hooneid.
Saare KEKi hoone, mis valmis 1982. aastal, on nõukogudeaja üks silmapaistvamaid konstruktivismi arhitektuurisuuna esindajaid terves Euroopas. Hoone arhitekt on Marika Lõoke ning maja on muinsuskaitse väärtobjekt ja ehitismälestis.
Peale mitmekümneaastast tühjalt seismist on maja taas avatud ning läbi kolme korruse avatud fuajeega hoones on võimalik nautida hästisäilinud arhitektuurilisi elemente.
Tänaseks on veel mõned aastad tagasi lammutamisele määratud hoone läbinud suurema renoveerimise, kuid töid jagub veel aastateks.
Imposantne SAARE KEK tähendab täna hoopiski Kena Elu Keskust. Teisel korrusel on avatud meeleolukas püsinäitus “Pilguheit nõukogude argipäeva”.
Muinsuskaitsepäevade raames pakume majas ja näitusel ekskursiooni giidiga.

Septembrikuu vältel on nii fotospetsialistid, hobipiltnikud kui ka teised terava silmaga linnaruumihuvilised oodatud osalema Eesti linnade muinsuskaitsealasid tutvustaval fotokonkursil ja -näitusel. Pilte saab saata septembri lõpuni – parimate kuvade autorite vahel läheb jaotamisele 1500 eurot.
Fotokonkursi „Elav vana linn“ korraldamisega soovivad korraldajad kutsuda inimesi üles märkama ja jäädvustama elu vanas linnas. Osalejaid innustatakse teadvustama ja jäädvustuste kaudu tutvustama nende inimeste, asutuste, kogukondade, omavalitsuste jt panust, kes töötavad selle nimel, et vanalinnad toimiksid elanikkonna koonduspunktina ja toimiksid jätkusuutlikult ka olukorras, kus kogunemiskohad kipuvad liikuma teistesse rajoonidesse.
Konkurss toimub Vikipeedia-platvormil kogu septembrikuu jooksul. Loe lähemalt lisainfolingilt.

Laupäeval, 17. septembril toimub Valgas Klassmanni majas (Kesk 19) ja hoovis muinsuskaitsepäev.
10-16 Muinsuskaitsepäevad Elav Vana Linn raames kutsume kõiki vanade puumajade huvilisi osalema praktilises töötoas Vana maja puitdetailid. Töötuba juhendab Rainer Eidemiller Paide Säästva Renoveerimise Infokeskusest. Töötuba on osalejatele tasuta, vajalik on eelnev registreerumine.
Osalejatele pakume lõunasööki Puusepa Pizza terrassil.

Laupäeval, 17. septembril toimub Valgas Klassmanni majas (Kesk 19) ja hoovis muinsuskaitsepäev.
Päeval toimuvale töötoale järgneb vestlusõhtu.
kell 17-19 Kutsume kõiki huvilisi osalema vestlusringis Linnasüda läbi ajaloo. Valga linnasüdame kujunemisest ja seda ümbritsevate hoonete ajaloost räägib Kalev Härk.
Toimumiskoht Kesk 19 hoovis, Puusepa Pizza terrassil.
Vestlusõhtu on osalejatele tasuta.

Seenenäituse on Eesti Loodusmuuseumi igasügisene tippsündmus, mil muuseumihoovist saab näitusesaal, kuhu välja pandud eeskujulik valik metsas leiduvatest seeneliikidest. Käesoleval aastal tähistab seenenäitus oma 60. sünnipäeva.

Näitus on avatud 8. septembrist.

Avalikud lahkamised kujunesid eriti menukaks keskaegses Euroopas, kus arstid, tudengid ja paremal elujärjel kodanikud kogunesid amfiteatrikujulisse ringauditooriumi ning jälgisid ehtsat lahkamisprotsessi või operatsiooni. Sellest ka nimetus anatoomiateater – Theatrum Anatomicum.

Anatoomiateatri esimeses pooles tutvume anatoomia ajalooga. Vaatame, millised nägid välja vanad joonised, kuidas õpetlased inimkeha ja selle toimimist kujutasid ning sellest aru said. Teises pooles viime läbi “avaliku lahkamise”, võttes abiks silikoonist õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime inimkeha siseehitust ja siseorganite tööd. Saame teada, kus organid paiknevad, millised välja näevad ja milleks neid vaja on.

Sündmus toimub kõigil neljal festivalipäeval järgmistel kellaaegadel:

15.09 kell 17.00;
16.09 kell 17.00;
17.09 kell 15.00 – VÄLJA MÜÜDUD!
18.09 kell 15.00 – VÄLJA MÜÜDUD!

Lahkamine kestab umbes tund aega.

KOHAD ON TÄIS!

Millise muuseumi kavatseme Naissaarel avada?
Uutmoodi muuseum Nargen Nord tutvustab eelkõige Esimese maailmasõja eel Eestisse rajatud merekindluse ajalugu. Samuti käsitleb see muu militaarpärandi ja Naissaare käekäiku. Koos saare kogukonnaga valminud arendus näeb ette saarel raudteeliikluse ning kaitsepatarei ja komandantuuri hoonete taastamist. Selleks kasutame võimalikult palju tulevikulahendusi.
Patarei 10A kujuneb kahekorruseliseks ekspositsiooniks, komandantuurist võib saada külastuskeskus ning raudtee ühendab taas Naissaare lõuna ja põhja osad. Rekonstrueerimistöid on kavas alustada aastal 2024, et avada uutmoodi muuseumi uksed 2026. aasta suveks. 17.09 on teil võimalus tutvuda objektide hetke olukorraga ja saada teada mida põnevat on kavas.

Ekskursiooni päevakava on järgmine:
10:00 Väljub Mohhiito Lennusadama sadamast. Pileti info saadetakse registreerumisel.
11:00 Saabumine Naissaarele
11:15-11:45 Sõit Patarei 10A suunas
12:00-13:00 Ekskursioon Patarei 10A-s
13:00-13:45 Väike lõuna(pakume suppi)
14:00-14:45 Alustame sõitu sadama suunas, koos vahepeatustega erinevate Nargen Nord objektide juures.
15:30 väljub laev Mohhiito
16:30 Saabumine Lennusadamasse
Vaata lisa: www.nargennord.ee

Riietu ilmale vastavalt.

Eesti Arhitektuurikeskuse ekskursiooniprogramm annab taas võimaluse muinsuskaitsepäevade raames külastada tavalisest soodsamalt üht väga põneva ajalooga arhitektuuripärlit, avades Kalaranna fordi rasked uksed ja keerulised koridorid. Ekskursioon viib külastajaid sellistesse kohtadesse, mis ei ole avalikkusele kunagi ligipääsetavad olnud.

Kalaranna forti on tuntud erinevate nimede all ning kandnud läbi ajaloo ka erinevaid funktsioone.

1820. aastal keiser Aleksander I kinnitatud kaitsekava kohaselt alustati
juba järgmise keisri Nikolai I ajal Tallinna ümber kindlustusvööndi rajamist ning 1830. aastal algas ka Kalaranna fordi ehitus. Valminud fort oli muljetavaldav, merepoolsete müüride paksuseks on ligikaudu 2 meetrit ning kaitserajatise merepoolsel kolmel korrusel oli kokku 72 suuremat ja 18 väiksemat lahingkambrit. Kindluse põhiosa moodustab kahe tiivaga teravnurkne hoone maa pool ja kaarjas, südakindlustiseks mõeldud hoone mere pool.

19. sajandi keskpaigaks kaotas Kalaranna fort oma sõjalise tähtsuse ning hoonetekompleks kohandati ümber kasarmuks, kus paiknes periooditi üle mitme tuhande sõduri.

Peale Vabadussõda oli Tallinnas suur vanglakohtade defitsiit ning kuna toonane Kohtuministeerium hindas, et sõjaväe poolt on hoonetekompleks alakasutatud, rajati endisesse forti ja kasarmusse vangla. Keskvangla nime kandnud kinnipidamisasutus sai rahvasuus kiiresti Patarei vangla hüüdnime. Vanglaperioodiga on seotud ka hoone värvikaim ja värskeim ajalugu ning kõige kurioossemad lood, mida tuuri giidid osalejatega jagavad.

Eesti Arhitektuurikeskuse ekskursiooniprogramm võimaldab Merekindlusesse teha sissevaate sel põneval hetkel kui kindluskompleks on läbi tegemas oma muutumist ning saada viimasel hetkel osa ka paljust sellest, mida juba lähitulevikus ei ole enam võimalik sellisel kujul kogeda.

Ekskursioon Patarei Merekindluses kestab kokku 90 minutit ja toimub eesti keeles.

Muinsuskaitsepäevade soodustuse saamiseks ekskursioonil sisesta pääsme lunastamisel tuurile piletimüügisüsteemis kood – Muinsuskaitse2022. 

Milline oli Tallinn aastal 1409 ja mis on sellest meile tänini säilinud? Mida kasutati akende katmiseks, kui klaasi veel ei olnud? Kus elas Tallinna esimene apteeker ja kellelt enne teda rohtusid soetati? Ekskursioonil tutvustatakse linna läbi apteeker Melchiori silmade. Selle juures selgitatakse ajalooteemalise filmi tegemise nüansse. Kas 15. sajandi Tallinna saab üldse tõelisena kujutada? Mida oleks saanud veel juurde lisada või hoopis filmist välja jätta?

Ekskursioon algab Kiek in de Köki suurtükitorni juures. Sealt liigutakse läbi ordurüütlitele kuuluva Toompea hansakaupmeeste valitsetavasse all-linna. Teel külastatakse 600-aastast Raeapteeki, mekitakse apteeginapsu ja Panis Martiust. Retk lõpeb Tallinna Linnamuuseumis, kus tutvustatakse kogudes säilitatavaid 15. sajandi teemakohaseid leide. Retke viib läbi Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakoguhoidja Küllike Tint.

Jüri Kaarma (1950-2011) nimi ei pruugi olla tuttav kõigile, küll on aga seda tema tööd. Raamatugraafik Kaarma kujundatud on näiteks “Loomingu raamatukogu” sari ja ajakiri “Vikerkaar”, Eesti entsüklopeedia, luulekogud “Ma olin Jüri Üdi” ning “Jüri Üdi ja Juhan Viiding. Kogutud luuletused”. Tema loodud raamatu- ja sarjakujundusi leidub raamatupoodide, antikvariaatide ja ka restoranide sisekujunduslikel raamaturiiulitel tänapäevalgi.

Kuraatorituur äsja avatud näitusel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis tutvustab Kaarma loomingut ja graafilise disaini tehnoloogilist ajalugu. Veel mõnikümmend aastat tagasi võis lihtsaimgi kujundusvõte tähendada mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi lõikamis-kleepimistöid, kõnesid ja kirju kirjastusse ja trükikotta, 300-kraadist sulametalli, arvukaid proovitõmmiseid ja metsikut materjalikulu.

Ent väljakutseid ei seadnud ainult tehnoloogia, nõukogude ajal oli disaineri tööle seatud hulk piiranguid – näitus räägib mitmest väga nutikast lahendusest, millega disainerid neid ületasid. Ajal, mil paljud meie digivaimustuses küpsenud põlvkonnast otsivad kobamisi alternatiive automatiseeritud vahenditele ja standarditele, mõjub see nagu sõõm värsket õhku.

Каким был Таллинн в 1409 году и что сохранилось с тех пор?
Чем закрывали окна, когда еще не было стекол? Где жил первый таллиннский аптекарь и у кого до него покупали лекарства?
Экскурсия знакомит с городом глазами аптекаря Мельхиора и объясняет нюансы создания фильма об истории. Можно ли вообще изобразить Таллинн XV века?
Экскурсия начнется у артиллерийской башни Кик ин де Кёк. Оттуда через Тоомпеа, принадлежавший рыцарям Ордена, переместимся в нижний город, которым правили ганзейские купцы. По пути мы посетим 600-летнюю Ратушную аптеку, попробуем аптечную настойку и Panis Martius. Прогулка закончится в Таллиннском музее городской жизни, где представлены сохранившиеся в коллекциях находки 15 века, относящиеся к теме фильма.
Надевайте удобную обувь, подходящую одежду и отправляйтесь на поиски приключений!

Продолжительность экскурсии — 2 часа.

Selle aasta muinsuskaitsepäevade raames ootab spordimuuseum kõiki huvilisi avastama näitust “Tartu põleb”. Näitus on peidus linnamüüride keskel ja muinsuskaitsepäevade ajal on see kõigile tasuta.

Müüri keskel uudistades saadab külastajat mõnus helitaust ja infotahvlid looga Tartu põlemisest 1775. aastal.
Võimalust Tartu ajaloost linnamüüri näha ei leia tänapäeval Tartus enam palju. Meie majas olev müür on osa meie muuseumist ning on tavapäraselt uudistamiseks muuseumipiletiga külastajatele. 15.-18. septembrini on see kõigile huvilistele tasuta vaatamiseks.

Märkimist väärib asjaolu, et sama tulekahju, millest linnamüüridel juttu on, sai alguse siinsamas Rüütli tänaval ja muutis Tartu kesklinna igaveseks. Lugu käib läbi ajaloolise linnamüüri ja põnevust avastamiseks jätkub nii suurematele kui väiksematele.

Muinsuskaitsepäevade puhul kutsub TYPA keskus tutvuma oma kunstikoguga. Esimest korda tutvustab TYPA oma kunstikollektsiooni, mis sisaldab terve kümnendi jooksul TYPAt külastanud kunstnike loomingut. Kollektsioonis on nii residentuuris olevate kunstnike töid kui ka kingitusi, mida erinevad TYPA sõbrad on keskusele aastate jooksul teinud.

Põhiväljapanek asub Aparaaditehase rõdugaleriis, kus saab lisaks varasemate kunstnike loomingule tutvuda ka tänavuse residentuurikunstiku Graciela Machado näitusega “Ma läksin”. TYPA keskuses (Kastani 48f) aga tutvustame kunstiteoseid kõrvuti masinate ja tööriistadega, millega neid valmistati. Samuti saavad külastajad ise käed külge panna.

Keskaegset Tartut ümbritses linnamüür, milles oli 27 torni ning viis olulisemat väravat. Ehkki Vabaduse puiestee ääres on ühes lõigus müüri ulatuslikumalt säilinud, on enamik praeguseks hävinud. Müürist on säilinud vaid tänapäeva maapinnast madalamal paiknev alaosa. Ringkäigul tutvustame olulisemaid linnakindlustustega seonduvaid paiku – kulgeme Saksa väravate juures, räägime Pasatornist, tõuseme Toomemäele linnuse asupaigale, liigume mööda Jakobi väravast, vaatame Vabaduse puiestee äärset müürilõiku ning ehk põikame ka Botaanikaaeda.

Algus Tartu Linnamuuseumis.

17. septembril kell 14 kutsub Tartu Ülikooli muuseum tunniajasele jalutuskäigule Toomemäel, kus mõtiskleme Robert Variku juhtimisel pargi monumentide, propaganda ja ajaloo mõtestamise üle.

Ringkäik on eesti keeles ja algab Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) eest. Pileti (3 €) saab osta muuseumi kassast, kuni 18-aastastele (k.a) tasuta.

Tartu ajalugu on olnud paljurahvuseline. Peale eestlaste on teisedki rahvad siin linnas elanud, seda oma koduks pidanud ning seda ka valitsenud. Omavahel aga pole need rahvad kuigi hästi läbi saanud, mistõttu on ka Toomemäe erinevate monumentide vahel tunda teatav pinge. Viimase 200 aasta jooksul, mil Toomemäel on eksisteerinud park, on eestlased, sakslased, venelased kui ka nõukogude võim püüdnud monumentide abil oma kohta, võimu ja ajaloonarratiivi Tartus kehtestada.

Jalutuskäigul tutvutaksegi suurte lugudega, mida erinevad rahvad ja režiimid on tahtnud Toomemäel oma monumentidega jutustada. Me vaatame, kuidas ühes pargis kohtuvad monumentide näol nii erinevad ideed nagu seda on Stalini-aegne rahvaste sõpruse ajaloopropaganda, sügavate juurtega baltisaksa aristokraatia ning väikese eesti rahva unistus oma iseseisvast kultuurist ja riigist.

Foto: Angelina Pjatkovskaja

SA Virumaa Muuseumide näitus “Fotorändur Carl Sarapi Rakvere” on alates 20. maist avatud Tsentrumi ja Turukaubamaja vahelisel jalakäijate promenaadil. Välinäitus esitleb Rakvere linna nähtuna läbi Carl Sarapi fotokaamera ning tutvustab põgusalt fotograafi elukäiku.
Näitus tutvustab Rakveres 1930. aastatel elanud fotograafi ja kirjastaja Carl Sarapi (1893-1942) ja tema elukaaslase Johanna Triefeldti tegevust ja loomingut. Koos pidasid nad siin raamatu- ja kirjatarvete poodi, pildistasid ja kirjastasid postkaarte. Sarap rändas palju mööda Eestimaad ringi ning jäädvustas Eesti linnu ja külasid, arhitektuuri ja loodust. Carl Sarapi fotosid ja negatiive on säilinud mitmes Eesti muuseumis ja mäluasutuses ning kõige suuremad kollektsioonid on Virumaa Muuseumide ja Tallinna Linnamuuseumi kogudes.

Muuseum kutsub kõiki huvilisi näituse vahendusel otsekui jalutuskäigule, mis algab vaadetega Vallimäele ja linnusele, kulgeb edasi Pikale tänavale, kust läheb tee Tammiku kaudu Kondivalusse, Palermosse ning Õpetajate Seminari kaudu Õpetaja heinamaale. Sarapi kaamera vaatevälja on jäänud koolimajad Vabadusplatsil ning Ausambamäe kujunemine. Marsruut viib Turuplatsilt Laia tänava kaudu Tallinna ja Tööstuse tänavale ning Rahvaaeda. Näituse lõpetavad vaated Teatrimäele ja Fr. R. Kreutzwaldi tänavale.

Muinsuskaitsepäevade ajal, 17. septembril kell 13 kutsume huvilisi ringkäigule Sarapi jälgedes. Ekskursiooni juhib Kaja Visnapuu.

Näitus on avatud 1. septembrist 23. oktoobrini.

Foto: Carl Sarap. Rakvere turuhoone. Vaade Turuplatsi poolt. 1930. aastad. TLM Fn 9786:2

Kutsume huvilisi 17. septembril kell 11.00 tutvuma endise Rakvere kohtumaja ajalooga – hoonega, kus praegu tegutseb Politseimuuseum (Tallinna tn 3, Rakvere). Ringkäiku juhib Virumaa Muuseumide vanemteadur Uno Trumm.
Meie kreisilinnade üks paremini säilinud varaklassisstlik ametihoone valmis kubermanguarhitekt Johann Caspar Mohri tüüpprojekti järgi aastatel 1786–1787. Sarnased kohtumajad on Mohr kavandanud ka Paidesse, Paldiskisse ja Haapsallu. Rakvere haldushoone siseruume on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud. Majas on olnud nii kohturuumid, arestikambrid kui ka rentei (tsaariaegse riigikassa osakond). Kuid siin on asunud ka sõjaväekasarm ja -laatsaret, raamatukogu jm. Muuseum avati hoone teise korruse kahes ruumis 1936. aastal. Praegu tegutseb majas Politseimuuseum.

Foto: Vaade kreisi kohtu- ja haldushoonele Rakveres Pikalt tänavalt. 20. saj algus. Eesti Ajaloomuuseum, AM F 23238:127

Laupäeval, 17. septembril kell 13.00 ootame huvilisi linnaekskursioonile koos Kaja Visnapuuga, kes viib meid „Fotorännakule Sarapi jälgedes“. Kogunemine Vallimäe veski juures (Vallimäe tee 2, Rakvere).
Ringkäik on inspireeritud kesklinnas Turukaubamaja ja Tsentrumi vahel avatud välinäitusest, mis vaatab Rakvere linna 1930. aastatel läbi toonase hinnatud fotograafi Carl Sarapi fotosilma. Kaja Visnapuu juhatab arhitektuuriloo huvilised läbi linna ärgitades märkama ajas toimunud muutusi, iseloomulikke ja huvitavaid detaile. Retk kulgeb Vallimäe veski juurest Pikale tänavale üle Õpetaja heinamaa Ausambamäele, Turuplatsilt Laiale tänavale ning lõpetame Art Cafe õuel. Seal asunud majas elas Carl Sarap oma elukaaslase Johanna Triefeldtiga 1930. aastate teisel poolel.
Ringkäik kestab 1,5 kuni 2 tundi. Pange jalga mugavad jalanõud ja riietuge ilmastikule vastavalt.

Foto: Carl Sarapi fotol on vasakul Pikk 13 ja 15, taga Rakvere Kolmainu kirik aastal 1930. Pikk 13 omanik oli kaupmees Heinrich Huuk, projekti autor Friedrich Modi. Muude äride kõrval tegutses siin ka Carl Sarapi isa Johann Sarapi raamatukauplus. RMF 881:2

Veebiviktoriin on lahendamiseks kõigile huvilistele, koostavad Heda Piiriste ja Regina Ester.

17.09. sõidab aururong laupäevase sõiduplaani alusel 12:00-17:00. 18.09. sõidab aururong (laadarong) erisõiduplaani alusel 09:30-16:00, sest Lavassaares on vanavara laat. Rongile saab tulla ka laadalt Lavassaare jaamast.

Aururongi sõiduplaan: väljumine muuseumist: 09:30, 10:30, 11:30, 12:30, 14:00, 15:00, 16:00. Väljumine Lavassaarest: 10:00, 11:00, 12:00, 13:30, 14:30, 15.30, 16:30.

Üksikpiletite hinnad (koos rongisõiduga) on mõlemil päreval soodustusega: täiskasvanud 15.00, pensionärid: 10.00 ja lapsed 8:00. Perepilet on endiselt 35.00. tasuda saab sularahas või ülekandega mobiiltelefonilt.

Täpsem info www.museumrailway.ee