Kava

Muinsuskaitsepäevade ajal on avatud residentide Jüri ja Saara Mildebergi näitus Kreenholmi piirkonnast. Näitus on tõestisündinud lugudel põhinev Kreenholmi kaart, mis tutvustab vaatajale tekstide, joonistuste ja fotode kaudu lumme uppunud Narvat ja Kunstiresidentuuri kui talvist tuiksoont.

Hoone kõrval pargis on üles pandud fotonäitus Fotonäitus maja ajaloost “Carr – Amalie – NART” – pargipuude vahele on tõmmatud nööride peale ajaloolised fotod, mis illustreerivad maja erinevaid funktsioone ja ajaetappe. Kreenholmi direktorile ehitatud villas on olnud ka sõjaväestaap, manufaktuuri kultuurimaja, lasteklubi, kohalik raamatukogu ning viimase 8 aastat on seal Narva kunstiresidentuur.

Septembrikuu vältel on nii fotospetsialistid, hobipiltnikud kui ka teised terava silmaga linnaruumihuvilised oodatud osalema Eesti linnade muinsuskaitsealasid tutvustaval fotokonkursil ja -näitusel. Pilte saab saata septembri lõpuni – parimate kuvade autorite vahel läheb jaotamisele 1500 eurot.
Fotokonkursi „Elav vana linn“ korraldamisega soovivad korraldajad kutsuda inimesi üles märkama ja jäädvustama elu vanas linnas. Osalejaid innustatakse teadvustama ja jäädvustuste kaudu tutvustama nende inimeste, asutuste, kogukondade, omavalitsuste jt panust, kes töötavad selle nimel, et vanalinnad toimiksid elanikkonna koonduspunktina ja toimiksid jätkusuutlikult ka olukorras, kus kogunemiskohad kipuvad liikuma teistesse rajoonidesse.
Konkurss toimub Vikipeedia-platvormil kogu septembrikuu jooksul. Loe lähemalt lisainfolingilt.

-tutvume välinäitusega “Põltsamaa Linnus 750”
-külastame uhket rokokoosaali
-saame teada Põltsamaa lossi tähtsusest ja rollist linna ajaloos läbi aegade

Olete kõik oodatud!

Seenenäituse on Eesti Loodusmuuseumi igasügisene tippsündmus, mil muuseumihoovist saab näitusesaal, kuhu välja pandud eeskujulik valik metsas leiduvatest seeneliikidest. Käesoleval aastal tähistab seenenäitus oma 60. sünnipäeva.

Näitus on avatud 8. septembrist.

Kutsume kõiki arhitektuurihuvilisi Tallinna Tehnikaülikooli kampusega tutvuma!
Tallinna Tehnikaülikooli Mustamäe kampuse nurgakivi asetamisest möödus käesoleva aasta maikuus 60 aastat. Selle olulise sündmuse tähistamiseks koostas arhitektuuriajaloolane, Epi Tohvri koostöös Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi ja raamatukoguga näituse „Kampus 60 – Tallinna Tehnikaülikool Mustamäe luidetel“. Näitus kajastab Mustamäe linnaosa linnaosa tekkelugu, mis sai alguse tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi rajamisest liivaluidetele. Näitusel tutvustatakse Tallinna Tehnikaülikooli väljaehitamise plaane ja kavasid, millest osa on teostunud, kuid osa jäänud paberarhitektuuriks. Ekskursiooni käigus tutvutakse Tallinna Tehnikaülikooli peahoone ja selle arhitektuurselt väärtuslikemate ruumidega – aula, söökla, vana raamatukogu ja auditooriumidega.
Ekskursiooni viib läbi näituse kuraator, Epi Tohvri.

Kogunemine Tallinna Tehnikaülikooli peamaja fuajees, Ehitajate tee 5, Tallinn. Palume kohal olla 10 minutit enne ekskursiooni algust.

Käesoleval aastal tähistame 60 aasta möödumist Tallinna Tehnikaülikooli jõudmisest Mustamäe luidetele. Tolleaegse TPI ehk Tallinna Polütehnilise Instituudi aula oli Eesti rokkmuusikute seas populaarsemaid esinemiskohti. 1970ndatel aastatel toimunud aulakontsertidelt sai alguse hilisemate legendaarsete bändide tähelend. Siin esines ka neid bände, kelle loometöö jäi poliitilise surve tõttu lühikeseks. Alles peale Tallinna Linnahalli valmimist Moskva Olümpiamängude ajaks, hakkas suurte aulakontsertide traditsioon TPI-s hääbuma.

Muinsuskaitsepäevade raames viime külastaja tagasi Eesti rokkmuusika algusaastaisse ja tuletame meelde millist rolli on selles mänginud TPI aula.

Eesti rokkmuusikat ja TPI aulat siduva ajarännaku keskmes on fotograaf, Tõnu Talivee looming. Tegemist on kirgliku muusikasõbra ja fotograafiga, kes on jäädvustanud paljusid legendaarseid Eesti muusikuid ja bände.

15. septembril ootame Sind Tõnu Talivee fotonäituse „Rock.ee“ pidulikule tähistamisele ja vastvalminud rockumentaalfilmi „50 aasta hiljem: taaskohtumine Keldrilise Heliga“ maailmaesilinastusele. Film tutvustab legendaarse 1970ndate TPI tudengite bändi „Keldriline Heli“ aka Väntorel loomingut ja keerukat käekäiku.

Programm

Kell 15:15 Tõnu Talivee fotonäituse „Rock.ee“ pidulik tähistamine

Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Klaasgalerii / Akadeemia tee 1

Kell 16:00 Rockumentaalfilmi maailmaesilinastus „50 aastat hiljem: taaskohtumine Keldrilise Heliga“

Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimaja / Ehitajate tee 5

Kell 18:00 Suupisted ja sumin

Õhtujuht: Kauaaegne Tallinna Tehnikaülikooli kultuurielu korraldaja, ülikooli auliige Olavi Pihlamägi

Avalikud lahkamised kujunesid eriti menukaks keskaegses Euroopas, kus arstid, tudengid ja paremal elujärjel kodanikud kogunesid amfiteatrikujulisse ringauditooriumi ning jälgisid ehtsat lahkamisprotsessi või operatsiooni. Sellest ka nimetus anatoomiateater – Theatrum Anatomicum.

Anatoomiateatri esimeses pooles tutvume anatoomia ajalooga. Vaatame, millised nägid välja vanad joonised, kuidas õpetlased inimkeha ja selle toimimist kujutasid ning sellest aru said. Teises pooles viime läbi “avaliku lahkamise”, võttes abiks silikoonist õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime inimkeha siseehitust ja siseorganite tööd. Saame teada, kus organid paiknevad, millised välja näevad ja milleks neid vaja on.

Sündmus toimub kõigil neljal festivalipäeval järgmistel kellaaegadel:

15.09 kell 17.00;
16.09 kell 17.00;
17.09 kell 15.00 – VÄLJA MÜÜDUD!
18.09 kell 15.00 – VÄLJA MÜÜDUD!

Lahkamine kestab umbes tund aega.

2022. aasta muinsuskaitsepäevade raames, mille teemaks on “Elav vana linn”, kutsub Tallinna Perekonnaseisuamet tutvuma ameti kasutuses oleva ajaloolise hoonega, Lutheri juugendvillaga aadressil Pärnu mnt 67.
Kuulsa baltisaksa mööblitöösturi juugendvilla on tänapäeval elavas kasutuses, siin registreeritakse uute ilmakodanike sünde, kinnitatakse abielude sõlmimist ja lahutamist, tegeletakse erinevate perekonnaandmetega jms.
Meie pealinna ühe märgilisema juugendehitise projekteerisid 1910. aastal Peterburi arhitektid puidutööstur Martin Lutheri tellimusel. Mööblitöösturi suvevillana mõeldud hoone leidis hiljem, kui perekond Luther sõjasündmuste eel Saksamaale kolis, eri eesmärkidel kasutust. Sõjajärgsel ajal ehitati hoonesse korterid ning 1956. aastast tegutses seal lastepolikliinik.
Tallinna Perekonnaseisuamet on tegutsenud hoones aga juba rohkem kui veerandsada aastat ning see on ühtlasi vähestest tänaseni säilinud piirkonna omaaegse miljöö saarekestest, mis peitub Pärnu maanteega piirneval ajaloolisel haljastul.
Kauni juugendvilla omaaegse Lutheri vaimu ja õhustikuga on võimalik tutvuda neljapäeval, 15. septembril kell 17:30.
Ekskursiooni viib läbi PSA peaspetsialist Kalmar Ulm, perekonnatoimingutest räägib vanemspetsialist Aleksandr Golubev.

Ekskursioonil saavad huvilised ülevaate perioodist, millal Keskraamatukogu majas tegutses aristokraatlik Vene Seltskondlik kogu (1895-1918) ja sajandivahetusel toimunud renoveerimisest, mille käigus taastati muuhulgas hoone välisilme. Räägime ka raamatukogu lähiajaloost, raamatukogule keerulisest Nõukogude ajast ning sulgemistest sõja ja pandeemia tõttu.

Eelregistreerimine ja lisainfo e-posti aadressil muusika@tln.lib.ee või telefonil 683 0912. Ekskursiooni juhib pikaaegne raamatukoguhoidja Aimur-Jaan Keskel.
Ekskursioon kestab umbes ühe tunni. Kogunemine keskraamatukogu I korruse fuajees.

Selle aasta muinsuskaitsepäevade raames ootab spordimuuseum kõiki huvilisi avastama näitust “Tartu põleb”. Näitus on peidus linnamüüride keskel ja muinsuskaitsepäevade ajal on see kõigile tasuta.

Müüri keskel uudistades saadab külastajat mõnus helitaust ja infotahvlid looga Tartu põlemisest 1775. aastal.
Võimalust Tartu ajaloost linnamüüri näha ei leia tänapäeval Tartus enam palju. Meie majas olev müür on osa meie muuseumist ning on tavapäraselt uudistamiseks muuseumipiletiga külastajatele. 15.-18. septembrini on see kõigile huvilistele tasuta vaatamiseks.

Märkimist väärib asjaolu, et sama tulekahju, millest linnamüüridel juttu on, sai alguse siinsamas Rüütli tänaval ja muutis Tartu kesklinna igaveseks. Lugu käib läbi ajaloolise linnamüüri ja põnevust avastamiseks jätkub nii suurematele kui väiksematele.

Kell 16 ja 18 toimuvad ekskursioonid, mille käigus saab põigata paikadesse, kuhu muuseumi tavakülastajana ei sattu. Kuidas saab ühest majast või tänavast elav maja või tänav. Räägime muuseumi majade ajaloost ja ka Lutsu tänava minevikust. Ekskursioonil osalevate inimeste arv on piiratud, sest igale poole ei mahu.

Muinsuskaitsepäevade raames korraldab ERM jalgrattaekskursiooni Tartu linna mõisatesse, et teada saada, mis on neist nüüd saanud. Muuseumiõpetaja Anti Lillaku teenäitamisel keskendume eelkõige mõisade ajaloole pärast 1919. aasta maareformi ja vaatame, mis rolli kannavad nad tänapäevases linnas. Matka pikkus umbes 10 km ning kestus orienteeruvalt 2–2,5 tundi.

Algus ERMi A-sissepääsu juurest (eelnevalt vajalik osavõtutasu maksmine ERMi e-poes) kell 17:45. Kaasa oma jalgratas ja soovituslikult ka kiiver.

Marsruut neljapäeval, 15. septembril: Raadi mõis – Jaamamõis – Annemõis – Piiskopi mõis – Ropka mõis.

Osalejate arv kuni 20 inimest ühel sõidul.

Sõidul osalemiseks palume osta pilet ERMi e-poest 15. septembri ekskursioonile siit.

Hind 8 €; kuni 16-aastased lapsed/noored koos saatva vanemaga tasuta.

SA Virumaa Muuseumide näitus “Fotorändur Carl Sarapi Rakvere” on alates 20. maist avatud Tsentrumi ja Turukaubamaja vahelisel jalakäijate promenaadil. Välinäitus esitleb Rakvere linna nähtuna läbi Carl Sarapi fotokaamera ning tutvustab põgusalt fotograafi elukäiku.
Näitus tutvustab Rakveres 1930. aastatel elanud fotograafi ja kirjastaja Carl Sarapi (1893-1942) ja tema elukaaslase Johanna Triefeldti tegevust ja loomingut. Koos pidasid nad siin raamatu- ja kirjatarvete poodi, pildistasid ja kirjastasid postkaarte. Sarap rändas palju mööda Eestimaad ringi ning jäädvustas Eesti linnu ja külasid, arhitektuuri ja loodust. Carl Sarapi fotosid ja negatiive on säilinud mitmes Eesti muuseumis ja mäluasutuses ning kõige suuremad kollektsioonid on Virumaa Muuseumide ja Tallinna Linnamuuseumi kogudes.

Muuseum kutsub kõiki huvilisi näituse vahendusel otsekui jalutuskäigule, mis algab vaadetega Vallimäele ja linnusele, kulgeb edasi Pikale tänavale, kust läheb tee Tammiku kaudu Kondivalusse, Palermosse ning Õpetajate Seminari kaudu Õpetaja heinamaale. Sarapi kaamera vaatevälja on jäänud koolimajad Vabadusplatsil ning Ausambamäe kujunemine. Marsruut viib Turuplatsilt Laia tänava kaudu Tallinna ja Tööstuse tänavale ning Rahvaaeda. Näituse lõpetavad vaated Teatrimäele ja Fr. R. Kreutzwaldi tänavale.

Muinsuskaitsepäevade ajal, 17. septembril kell 13 kutsume huvilisi ringkäigule Sarapi jälgedes. Ekskursiooni juhib Kaja Visnapuu.

Näitus on avatud 1. septembrist 23. oktoobrini.

Foto: Carl Sarap. Rakvere turuhoone. Vaade Turuplatsi poolt. 1930. aastad. TLM Fn 9786:2

Kutsume huvilisi 15. septembril kell 16.00 Rehbinderi majja ringkäigule, mida viib läbi Virumaa Muuseumide juht Viljar Vissel.

Ringkäigul heidetakse pilk varaklassitsistlikule aadlielamule Rakveres ja hoone tulevikule mööbliajalugu tutvustava muuseumina. Rehbinderi maja on 2020. aasta veebruarist alates olnud publikule suletud.
Rehbinderi majas on tulevase püsinäituse eeltöödena teostatud siseviimistluskihtide uuringuid ja osaliselt ka restaureerimistöid, mille käigus on avastatud suur hulk kõnekaid seinamaalinguid, mis on Rakvere vanimad. “Tulge vaatama, millised näevad välja Rehbinderi maja ruumid nüüd, mil mitmes neist on avatud ja rekonstrueeritud seinamaalingud,” lisas muuseumi juht Viljar Vissel.

Ekskursioonil tutvustab Viljar Vissel pikemalt ka Mööbliajaloo Keskuse ideed ja räägib tulevasest püsinäitusest, mis jutustab Eesti mööbliajaloost läbi esemete ja argielu muutumise. Viljar Vissel selgitab: “Rehbinderi majja planeeritud Mööbliajaloo Keskuse ja näituse idee sündis vajadusest tutvustada mööbli kujunemise ajalugu. Eesti muuseumides olevad mööblit sisaldavad kogud on väga rikkalikud, seejuures ka Virumaa Muuseumide oma ning mööbliesemete abil saame luua laiapõhjalise ja erilise näituse, mis tutvustab vanas aadlielamus siinset mööbliajalugu ja seeläbi ka argielu.”

Sissepääs läbi Eesti Politseimuuseumi kassamaja. Osalemine muuseumi sooduspiletiga: 3 eurot.

NB! Hoones on remondiolukord, võib saada tolmuseks.

Muinsuskaitsepäevad saavad tänavu avapaugu Rakveres, kus ühtlasi esitletakse ka pärandifestivali jaoks valminud näitust “Elav vana linn”. Näitus jutustab 11 lugu vanadest elavatest Eestimaa linnadest. Neid lugusid räägivad inimesed, kes on ise arhitektuurse pärandi hoidjad, ent samas panustavad igapäevaselt sellesse, et vanalinn oleks mõnus elu- ja tegevuskeskkond ka kõigile teistele ning toimiks oma kihistuste toel ja väljakutsete kiuste kogukonnakoondajana.
Avamisele järgneb Rakvere muinsuskaitsealaekskursioon, mida juhib muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.

Välinäitus on Rakveres 14. oktoobrini ja seda saab külastada ööpäevaringselt. Paralleelselt välinäitusega avatakse veebinäitus 2022.muinsuskaitsepaevad.ee lehel samuti 15. septembril.

Külastajatel on võimalik tutvuda 112 aasta vanuse Suigu raamatukogu ajalooga. Suigu raamatukogu eelkäijaks peetakse piirkonna vanimat, 1910. aastal loodud Suigu Raamatukogu Seltsi. Välja on pandud raamatukogu kroonikad, dokumendid ning raamatukoguhoidja Viiu Tamla on valmis rääkima huvitavaid fakte ja lugusid.

Veebiviktoriin on lahendamiseks kõigile huvilistele, koostavad Heda Piiriste ja Regina Ester.

Tori Valla Raamatukogu direktor Ene Michelis teeb huvilistele tutvustava jalutuskäigu Sindis näitamaks hooneid, kus on on olnud võimalik sintlastel 140 aasta jooksul raamatukogus käia. Jalutuskäigu alguspunktiks on Sindi raamatukogu.

Giidituur Pärnu vanalinnas algab Pärnu Keskraamatukogu eest ja lõpeb Pärnu Linnakodaniku Majas. Tuuri viib läbi giid ja Linnakodaniku Maja perenaine Ann Eichhorst.

Külastajale on avatud Võru ühe vanima maja (1793) pööning. Tavapäraselt on muuseumi külastajatele pööning suletud. Muinsuskaitse päevade ajal toimuvad pööningul koos jutuvestjaga ringkäigud, kus tutvustatakse erinevatest ajastutest säilinud pärandkultuuri: tekstiil, vana mööbel.

Ringkäik algab muuseumi arheoloogiliste leidude väljapaneku tutvustusega ja edasi suundutakse Võru linna tänavatele kohtadesse, kust on välja tulnud esemeid, mis jutustavad Võru lugu enne linna asutamist 1784. aastal.
Tuurist osavõtjatele muuseumi sooduspilet 2 eurot, kes soovib võib ühineda vaid linna ringkäiguga.

Ehkki Viljandi keskajast pole linnapildis esmapilgul säilinud peaaegu midagi, toovad arheoloogilised uuringud igal aastal päevavalgele infokilde, mis kokkuvõttes täiendavad meie teadmisi Viljandi linna algusaegade eluolust. Viljandi vanalinna tänavatevõrk pärineb keskajast, kuid torutöödega on lisandunud uut infot tänavate kujunemise ja linna esimeste asustuspiirkondade kohta. Tõeliselt ootamatu oli seni teadmata kalmistu avastamine Pika ja Lutsu tänava ristumiskohast lõuna pool. Samuti on senised andmed keskaegsest hoonestusest äärmiselt napid. Loengus annab arheoloog Arvi Haak ülevaade, mida me oleme kesk- ja varauusaegse Viljandi kohta viimastel aastatel teada saanud.